Detsembri teises pooles jõuavad Eestisse 5-11-aastastele lastele mõeldud koroonavaktsiinid. Kuigi sellesse vanusegruppi kuuluvad lapsed põevad viirust sageli kergelt, soovitavad meditsiinitöötajad neid siiski vaktsineerida. Paljud lapsevanemad on aga esialgu kõhkleval seisukohal. Lutsar soovitab neil aga otsustamiseks aega võtta, sest oma lapse pärast on väga suur vastutus, vahendab Aktuaalne Kaamera.
"Kuigi Eestis on vanemaid, kes on oma lapsele vaktsiini juba pikalt oodanud, on paljudel laste vaktsineerimise osas veel vastuseta küsimusi – kaheldakse nii tõhususes kui ka vaktsiini mõjudes, mis võivad aastate pärast avalduda," kommenteerib laste vaktsineerimist ERR-i ajakirjanik Laulariis Süldre.
"See on nii uus kõik, et ei teagi mis ja kuidas… aega on vaja anda tõesti, et need teadlased rohkem uuriks seda asja. Minu kaheksa aastane laps on näiteks küsinud, et ema, mille jaoks see vaktsiin on. Ja ega ma ei oskagi midagi talle vastata. Et oma lapsele ju ei taha ju valetada, ma ei ole kindel selles, et näiteks ma ütlen talle, et nüüd kümne aasta pärast ei ole midagi sul selle vaktsiini tagajärjel. Mitte keegi ei tea seda," põhjendas oma kõhklust lapsevanem Irena.
Teadusnõukoja juht Irja Lutsar peab laste vaktsineerimist samuti vajalikuks, samas mõistab ta lapsevanemaid, kes vajavad veel aega otsuse langetamiseks.
"Loomulikult mõistan neid lapsevanemaid ja ma soovitangi, et võtke aega. Et ikkagi see on pere otsus ja kindlasti mõelge see läbi. Mitte midagi ei juhtu, kui te võtate mõned nädalad või kuu aega aega, et mõtelda. Oma lapse pärast on ju väga suur vastutus," selgitas Lutsar. "Kui ma ütlen eakatele inimestele, et tehke see vaktsiin ära… seda peab tegema. Vanemal inimesel on see vaktsiin elupäästev. Nüüd lapsega ma ütlen, et see on võimalus lastele vältida rasket haigust, mida küll õnneks lastel on küll väga vähe. See on võimalus ka lapsel elada lapse elu, et on koolid lahti, et saab huviringides käia."
Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas kinnitab, et 5-11-aastast hulgas on koroonaviirust raskelt põdenuid vähe. Samas võib selles vanusegrupis olevatel lastel ka haiguse väga kergete sümptomite korral tekkida multisüsteemne põletikureaktsioon, millega seoses on Tallinna lastehaiglasse jõudnud 17 last. Nende paranemist jälgivad arstid Raukase sõnul ligi aasta.
"Keegi ei oska seda praegu seletada, miks osadel tekib ja osadel mitte," selgitas Raukas. "Ja vaktsiini järgselt seda niukest reaktsiooni ei ole esinenud ja vaktsiin peaks nüüd selle nakkumise ära hoidma, et vältida edasisi tüsistusi."
Nii on üks põhjuseid, miks arstid soovitavad lapsi vaktsineerida võimaliku tüsistuse või raskelt haigestumise vältimine. Kuna lapsed kannavad aga viirust edasi, aitaks nende vaktsineerimine väidetavalt pidurdada ka viiruse levikut.
"Lähenevad jõulud. Me tegelikult tahaks ju kõik olla peredega koos, tahaks minna vanaema juurde. Mina ei julgeks seda teha, kui see seltskond lapsi vanusest viiest ülespoole, oleks vaktsineerimata. Ja kui me mõtleme selle peale, et samad, veidi vanemad inimesed 60 pluss on vaktsineerimata, siis jõulu järel võib oodata puhangut, kui need lapsed toovad haigusi koju," hoiatab Raukas.
Mitmed vaktsineerimises kõhklevad lapsevanemad mõistavad küll riske, mis võivad lapse haigestumisega kaasneda, kuid vaktsineerimisega kaasnevad hirmud kaaluvad esialgu haigestumisega kaasnevad riskid üle. Irja Lutsar tõdeb, et laste vaktsineerimise kohta tehtud uuringud ei ole nii laiaulatuslikud kui täiskasvanute puhul, kuid kinnitab, et senised uuringud on olnud kvaliteetsed.
"Praegu pandeemia ajal on meil vaktsiini kiiremini tarvis saada ja teiseks ei ole mõtet teha mõttetuid uuringuid," väidab Lutsar. "Uuringut uuringu pärast ei ole vaja teha. Kui see uuring annab meile mingit lisainfot, siis on ta kahtlemata vajalik, aga praegu on ära näidatud, et niisuguste immuunsildamise uuringutega me saame kiiremini selle vaktsiini turule tuua, kui me teame õiget doosi ja teame ka kõrvalnähtusi."
Seega ei tule Lutsaari sõnul lapsevanematel vaktsiini kiirelt kasutusele võtmise pärast muretseda.
"Kui me võtame difteeria, teetanuse vaktsiini või kui me võtame näiteks poliomüeliidi vaktsiini, mida on laialt kiidetud, siis see ei teinud ühtegi kliinilist uuringut," põhjendas Lutsar. "Nii nagu katseklaasist tulemused tulid nii hakati seda kasutama. Jällegi, olukord oli tookord niisugune, et epideemia, mis oli poliomüeliidi epideemia, see nõudis kiiret vaktsiinide kasutuselevõttu. Ja difteeria, teetanuse vaktsiinid… see on tulnud väga ammu juba turule. Ega tookord ju ka laste uuringuid ei tehtud."
Lisaks võiks lapsevanematele anda Lutsari sõnul kindlustunde asjaolu, et Ameerika Ühendriikides on vaktsiini juba mitmetel miljonitel lastel kasutatud ja nii on teada, et vaktsiin on tõhus ja kõrvaltoimeid, mis on sarnased täiskasvanutega, on vähe. Pikaaegseid mõjusid Lutsari sõnul vaktsiinidel reeglina ei ole.
"Need pikaaegsed mõjud mida on lõpuks siis uurima hakatud, mida on esile toodud, need on lõpuks ümber lükatud. Võib-olla see autismi lugu on kõige parem näide või ka mingisugused neuroloogilised sündroomid. Mida teadus edasi läheb, mida aeg läheb edasi, selgub, et nende neuroloogiliste sündroomide taga on ikkagi mingisugused geneetilised defektid," selgitas Lutsar.
Lastele mõeldud koroonavaktsiinid peaksid Eestisse jõudma detsembri teises pooles. Lutsari sõnul võiks laialdasem laste vaktsineerimine saada alguse uue aasta alguses.
Toimetas Martin Vaher