22. juunil esitasid Varro Vooglaid eraisikuna ja tema juhitav Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) Harju Maakohtule hagi peaminister Kaja Kallase vastu, nõudes tema kohustamist ebaõigete andmete ümberlükkamisele, kahju tekitava käitumise lõpetamisele ja mittevaralise kahju hüvitamisele.
Hagi esitati seonduvalt 17. veebruaril Kallase poolt tema rohkem kui 26 tuhande jälgijaga ametlikul Facebooki lehel tehtud ja nii sotsiaalmeedias kui ka tavameedias palju avalikku tähelepanu saanud postitusega, milles peaminister väitis, et Vooglaid on rünnanud Eesti iseseisvust, et Vooglaiu ja SAPTK poolt Toompeal korraldatud meeleavaldusel rünnati Eesti politseid ning et Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel ründasid korraldajad arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid.
21. veebruaril ehk vaid mõned päevad hiljem saatis Vooglaid Kallasele pöördumise, milles toonitas, et osutatud väited on nii eraldi võetuna kui ka kogumis raskelt laimavad ning nõudis viivitamatult kõnealuse Facebooki postituse eemaldamist ja selles sisalduvate laimavate valeväidete esitamise pärast avaliku vabanduse esitamist. Ühtlasi selgitas Vooglaid, et vastasel juhul pöördub ta oma õiguste kaitseks kohtu poole. 18. märtsil ehk ligi kuu aega hiljem laekus peaministri büroost lakooniline vastus, milles teatati, et Kallas ei kavatse kõnealust postitust muuta.
Vooglaiu sõnul ei jätnud Kallase ebaväärikas käitumine muud võimalust kui otsida probleemile lahendust kohtu kaudu, sest olukord, kus peaministri positsioonil olev inimene peab võimalikuks tema juhitava valitsuse kriitikute kohta pahatahtlikult laimu levitada ning seeläbi neile kehtivat õigust rikkudes mainekahju põhjustada, ei ole vastuvõetav. Vooglaiu sõnul peaks riigivõimu teostavad isikud mõistma, et nende suhtes kehtib mitte ühiskonna keskmisest madalam, vaid sellest kõrgem käitumisstandard.
Kui peaminister ja teised võimu juures olevad inimesed tunnevad, et nad saavad võimupositsiooni karistamatult kuritarvitada, ilma et kodanikud võtaksid oma õiguste kaitseks kasutusele põhiseadusega ettenähtud õiguskaitsevahendid, siis nende jultumus muudkui kasvab. Ühel hetkel võib karistamatuse tunne viia poliitiliste oponentide suhtes niisuguste võimu kuritarvitusteni, mida me ei oska praegu ehk ettegi kujutada. 1934. aastast on Eestil riigipöörde elluviimise, vabadussõjalaste represseerimise, parlamendivalimiste ärajätmise, meeleavalduste keelustamise, ajakirjanduse vaigistamise ja seeläbi diktatuurilise vaikiva ajastu sisseseadmise näol vastav kogemus olemas, kusjuures siiski toimus see kõik enamiku inimeste jaoks väga ootamatult.
Varro Vooglaid (oma kodulehel esitatud selgituses)
"Reaalselt ei ole ma mitte kunagi Eesti iseseisvust rünnanud – vastupidi, suur osa minu avalikust tegevusest on aastaid olnud suunatud sellele, et Eestis säiliks austus riikliku iseseisvuse ideaali vastu. Just samuti on ühemõtteliselt vale väide, nagu oleks meie korraldatud meeleavaldusel rünnatud politseinikke – vastupidi, oleme meeleavaldusi korraldades alati rõhutanud vajadust käituda politseinike suhtes lugupidavalt. Otseselt vale on ka väide, nagu oleksime oktoobrikuus toimunud meeleavaldusel rünnanud arste, teadlasi ja meditsiinitöötajaid – vastupidi, täiesti rahumeelselt toimunud meeleavalduse korraldajatena avaldasime meditsiinitöötajatele ennastsalgava töö eest korduvalt tänu," selgitas Vooglaid.
Lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju tekitava käitumise lõpetamiseks kohustamisele taotleb Vooglaid kohtult Kallase kohustamist rahalise hüvitise maksmisele kohtu poolt õiglaseks arvatud suuruses, et leevendada mingilgi määral põhjendamatu au teotamisega tekitatud ülekohut. Seejuures viidatakse hagiavalduses riigikohtu praktikale, mille kohaselt saab kohaseks pidada rahalist hüvitist, mis täidab ka tulevikus sarnaste rikkumiste ärahoidmise funktsiooni.
Vastavalt võlaõigusseaduse paragrahvidele 1046 ja 1047 on õigusvastane nii isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, kui ka isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
Kõnealuses vaidluses on Vooglaiu ja SAPTK esindajaks Cuesta advokaadibüroo.
Vooglaiu detailsemat selgitust kohtusse pöördumise tagamaade kohta saab lugeda tema kodulehelt.