Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde andis intervjuu Prantsuse naistelehele Madame Figaro, milles kinitas, et EKP strateegiatesse on kliimamuutused sisse kirjutatud ja "pruunid" projektid lähevad laenajatele kallimaks.
Intervjueeris Le Figaro ajakirjanik Morgane Miel.
Miel: Kuidas ma saame homse maailma taas üles ehitada ja luua inimestele lootuse tunde?
Lagarde: Ma arvan, et me elame murrangulisel ajal, mille alguseks võib pidada Ukraina sõda. See kohutav vägivald, mida on rakendatud sõja jalgu jäänud perekondade vastu, on märkimisväärselt tõstnud teadlikkust ja ajendanud meid ümber vaatama hulka prioriteete – sealhulgas eriti neid, mis puudutavad võitlust kliimamuutuste vastu ja vajadust üle minna mitte-fossiilsetele ning taastuvatele energiaallikatele. Sõda on pannud meid järele mõtlema ka suhete üle teistega: möödas on päevad, kui me uskusime, et me elame igavesti priviligeeritud ja kaitstud rahutsoonis. Majanduse mõistes tähendab see, et me peame endalt küsima, kellega me äri ajame ja mis tingimustel. Kas me peaksime keskenduma eksklusiivsetele tarneallikatele või neid mitmekesistama? Ma ei ole globaliseerumise vähendamise poolt. Pigem ma olen neo-globaliseerumise pooldaja, mis toetub pigem põhimõtetele, mitte kustkohast ja mida järjest kiiremini ning odavamalt osta saab. Ma olen veendunud, et võidab arusaam, et turvalised tarneallikad peavad olema võimalikult lähedal. Selliste tingimuste korral on Euroopa väga tugevas positsioonis.
Kuidas me saame majandust rohelisemaks julgustada? Kui palju teil on selleks manööverdamisruumi?
Seni on arvatud, et see teema ei kuulu keskpankade valdkonda. Kui mind määrati pea kolm aastat tagasi praegusele ametikohale, siis asusin ma tööle veendumusega, et loomulikult teen ma kõike mis vaja rahanduspoliitika vallas, kuid samuti pühendun ma kliimamuutuste ja naiste teemadele. Ma väljendasin selliseid seisukohti selgelt oma Euroopa Parlamendis toimunud ametisse kinnitamise kuulamistel. Minu kandidatuur kiideti heaks ja kas see ei peaks andma mulle õiguse teha seda, mida rääkisin? Tänu EKP juhatuse liikmete ja valdkonnajuhtide (governors) tarkusele ning heale tahtele, millega kaasnes hulk veenmist, oleme me tänaseks hädavajalikuks muutunud kliimamuutuste vastase võitluse lõiminud oma strateegia vundamenti.
Mida te sellega mõtlete?
Meil on olemas kindlaks määratud eesmärkidega, ajakavadega ja rakendamise eest vastutavate meeskondadega tegevuskava ning me oleme juba edu saavutanud. Juuli alguses me esitlesime teatud muudatusi, kuidas kliimamured on lõimitud meie rahapoliitika kujundamisel kasutatavatesse ökonomeetrilistesse mudelitesse, kuna kliimamuutustel on selge mõju, seda eriti inflatsioonile. Kui maailma tabab järjest rohkem kliimaõnnetusi, põudasid ja näljahädasid, annavad need tagasilöögi nii hindadele, kindlustusmaksetele kui rahandussektorile. Me peame sellega arvestama.
Te olete samuti pühendunud meie varaportfelli roheliseks tegemisele. Mida see praktikas tähendab?
See tähendab, et kui me tulevikus laename raha tuleviku võlglastele, siis me nõuame nende käest suuremat katet "pruunidele-" kui "rohelistele" varadele, kuna esimestega kaasneb suurem risk.
…
Kuidas te oma analüüsi jaoks teavet kogute?
Ma olen alati üritanud rohkem kuulata kui rääkida. Nii ma kuulan ja loen päris palju, seda sealhulgas valdkondadest, millega ma olen vähem kursis. Kahjuks peitub maailma keerulisus tõsiasjas, et igaüks keskendub üha rohkem ainult iseenda valdkonna ekspertiisile. Ma olen kindlameelne mitmekesisusse uskuja. Mitte ainult soolisesse mitmekesisusse, vaid ka mõtete ja oskuste mitmekesisusse ning üritan nii maailma keerulisusest aru saada.
Kustkohast te seda mitmekesisust otsite?
Kunstist ja kultuurist, need on tugevused, mis meid Euroopas ühendavad. Mind toetavad samuti mu lapsed ja lapselapsed, kes on oma maailma mulle avanud. Üks minu poegadest tunneb agarat huvi kosmosearhitektuuri vastu ja ta saadab mulle hulgaliselt teavet teleskoopide kohta, mille kohta siis mina loen ning mõtlen. Teine poeg, kellel on Pariisis kaks restorani, räägib mulle oma probleemidest seoses tegevusaruandluse või personaliküsimustega. Peale selle loen ma uuesti üle Iiri Eurogrupi juhi Paschal Donohoe'i poolt mulle kingitud James Joyce'i "Ulysseust", Homerose "Odüsseiat" ja mõnda majandusse puutuvat raamatut. Viimaste kohta peab siiski nentima, et neid ei ole nii huvitav lugeda.
(Intervjuu on tõlgitud osaliselt.)
Toimetas Karol Kallas