Advokaat Paul Keres esindab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE), kes taotleb riigikohtult riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuse kehtetuks tunnistamist. Keres ja erakond leiavad, et elektroonilise hääletamise regulatsioon on põhiseaduse vastane ja selle alusel kokku loetud hääled tuleb jätta arvestamata.
Keres selgitab, et nad kavatsevad vaidlustada elektrooniliste häälte kokkulugemise toimingu ja paluvad need hääled jätta arvestamata.
"Seadusest tulenev regulatsioon, mis e-hääletamise korraldust ja nende häälte kokkulugemist reguleerib, on täiesti puudulik, kui mitte öelda olematu. Ja see toob meie hinnangul kaasa selle regulatsiooni põhiseadusevastasuse," leiab Keres.
Tema sõnul ei ole see tegelikult mingi uus leiutis, vaid see on juba päris vana probleem: "Tegelikult juba 1998. aastast on riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et kõik valimistega seotud küsimused peavad olema lahendatud valimisseadusega. Tol ajal olid muidugi teised probleemid, aga analoogia on asjakohane."
Keres rõhutab, et veel 2019. aastal ütles ka riigikohus ühte kaebust lahendades, et valimisõiguse ja õigusriigi printsiipide tagamiseks oleks vaja elektroonilise hääletamise kord detailsemalt reguleerida õigustloovates aktides ehk seaduses. Kuid tema sõnul ei ole riigikogu selleks siiamaani mitte midagi teinud.
"Kujunenud olukord on selline, et riigikogu annab korralduse ja menetluse ja elektroonilise hääletamise läbiviimise tingimused põhiosas täielikult Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestada."
"Ja Vabariigi Valimiskomisjon on ühtlasi siis seal nagu seadusandja, korraldaja ja järelevalve teostaja – kõik ühes organisatsioonis. See ei ole kooskõlas võimude lahususe põhimõttega ja ei ole kindlasti kooskõlas põhiseaduse loogikaga," rõhutab Keres.
Kerese sõnul on praegu e-hääletamise elementaarsed vaadeldavuse, kontrollitavuse ja avalikkuse põhimõtted lahti selgitamata ja reguleerimata. "Need on asjad, mis kindlasti tuleks seaduses ära reguleerida ja mida näiteks teised riigid on, kes ei kasuta muide e-valimisi, on suhteliselt eeskujulikult teinud – näiteks Šveits või Norra," lisab ta.
Keres arvab, et pilt oleks seadusandja tasandil ka hoopis teistsugune, sest 101 pead on ikkagi 101 pead, aga valimiskomisjon on suhteliselt väike organ.
Keres toonitab, et tema teada ei ole sellist kaebust kunagi varem esitatud, nagu nad praegu esitasid.
"Ja miks sellel kaebusel on eduväljavaated – põhjus seisnebki selles, et me juhime tähelepanu probleemidele, millele riigikohus on ise neli aastat tagasi tähelepanu juhtinud ja rõhutame, et need probleemid on jätkuvalt lahendamata."
"Ja me toome välja ka erinevaid anomaaliaid ja ebajärjepidevusi praeguste valimiste korralduses, mis kõik on selle tagajärg," selgitab ta.
Nendest anomaaliatest rääkides on Kerese sõnul seal terve rida igasuguseid imelikke asju: "Näiteks miks elektrooniliste häälte hulk suureneb pärast elektroonilise hääletamise lõppemist, miks on selliseid juhtumeid, kus isikud annavad elektroonilise hääle, aga siis ei saa selle kontrolliäpiga teada, et nende hääl on kohale jõudnud, annab mingeid veateateid – selliseid asju on seal päris palju."
Keres lisab, et lisaks sellele on neil ka ühelt asjatundjalt üheksapunktiline kokkuvõte tehnilisest protsessist ja selle tehnilise protsessiga seotud puudustest – kõik alates pitseerimisest, võrguseadmetest, elementaarsetest turvanõuetest või õigemini nende puudumisest ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. "Need me oleme välja toonud seal kaebuses," kinnitab ta.
"Ja me leiame, et see, et sellised puudused valimiskorralduses eksisteerivad, ongi selle tagajärg, et valimisseaduses ei ole e-hääletamist võrdväärselt pabersedeli hääletamisega reguleeritud ja neid reegleid paika pandud. Kui te lähete ja hakkate näiteks võrdlema seda, mis moodi on reguleeritud pabersedeliga hääletamine, siis see on suhteliselt detailne, lihtne ja arusaadav. Aga elektroonilise hääletamise puhul on kõikides peamistes küsimustes seaduses suur tühjus," rõhutab Keres.
Samas selgitab Keres, et valimiste võltsimisest ei tea ta ausalt öeldes mitte midagi: "Selles mõttes, et mina ei ole kaebuses võltsimist välja toonud."
Kerese sõnul on ta kaebuses välja toonud hoopis selle, et see regulatsioon on põhiseaduse vastane ja põhiseaduse vastase regulatsiooni alusel kokku loetud hääled tuleb jätta arvestamata, sellepärast et lihtsalt see on ebaseaduslik ja seal on ka anomaaliaid.
"Mina ei oska seda küll väita, vähemalt endale teadaolevate andmete põhjal, et seal oli või ei olnud võltsimisi. Ja miks ma seda muidugi öelda ei oska – põhjus seisnebki selles, et tegelikult kogu selle protsessi vaadeldavus ja kontrollitavus algusest lõpuni on väga-väga-väga ähmane," selgitab ta.
Keres usub, et riigikohus julgeb teha küll otsuseid puhtalt seadusest lähtuvalt.
"Mina ei oska ennustada, mis selle kaebuse lõpptulemus võib olla. Üks võimalus ongi see, et tõesti 300 000 häält on kehtetud ja olukord on hoopis teistsugune. Aga see ei pruugi olla põhjendamatu lahend, sellisel juhul, kui riigikohtul näiteks ei teki kindlustunnet selles, et need 300 000 häält on antud kontrollitult ja et need 300 000 häält ongi ehtsad. Sellisel juhul ei saa ju riigikohtule ka midagi ette heita."
"Teiseks, ma mõistan seda, et kui hääled ongi ehtsad, aga need hääled on antud ebaseaduslikult, siis kuidas õigustada nende häälte lugemist," küsib ta.
"See on siis sellisel juhul ju ebaseaduslik protsess, põhiseaduse vastane protsess. Ja ka sellisel juhul ma ei näe mingit põhjust riigikohtule midagi ette heita, kui need hääled jäävad arvestamata."
Kerese hinnangul ei ole see riigikohtu ega EKRE ega ühegi teise parlamendierakonna süü, et me oleme jätkuvalt selles olukorras, kus on põhjust ette heita regulatsiooni puudumist. "See on kollektiivselt Eesti parlamendi süü. Parlament ei loe, mida riigikohus ütleb ja parlament ei tee seda, mida riigikohus soovitab," heidab ta riigikogule ette.
Keres leiab, et kui riigikohus saab aru, et tavapärasest "nügimisest" enam ei piisa, siis võib ta lõpuks tehagi sellise lahendi, mis on drastiline ja paiskab kogu regulatsiooni pea peale.
"On võimalik, et see juhtub praegu, on võimalik, et see ei juhtu praegu, võib-olla juhtub järgmine kord, ei tea. Seda on väga raske ette ennustada," ütles Keres lõpetuseks.
Toimetas Martin Vaher