Eestis on parlamentaarse valitsemise kriis, kus valitsus sisuliselt dikteerib ette Eesti elu väga olulisel määral mõjutavaid seaduseelnõusid, märgitakse Eesti suurima opositsioonierakonna pöördumises president Alar Karise poole. See „diskrediteerib nii Eesti põhiseaduslikke institutsioone kui ka Eesti riigi usaldusväärsust oma kodanike silmis".
Objektiiv avaldab pöördumise teksti täismahus.
„Austatud Eesti Vabariigi President Alar Karis!
Riigipeana kehastate Te oma ametis meie riigi ühtsust, suveräänsust ja demokraatlikku riigikorda ning esindate Eestit ka rahvusvahelises suhtluses. Pöördume Teie kui Eesti riigipea poole, sest tunneme kasvavat muret Eesti parlamendi tasalülitamise pärast valitsuse poolt.
Eesti on parlamentaarne riik, kus seadusandlik võim kuulub valitavale esinduskogule – Riigikogule. Parlamentarism on võimu jagamise ja koostöö süsteem, kus kehtib võimude lahusus ning valitsusel tuleb tegutseda esinduskogu poolt seatud raamides.
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele võtab Riigikogu vastu seadusi ja otsuseid. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses on sätestatud vastav menetluskord, millega tagatakse ka opositsioonile võimalused mõjutada eelnõude sisu, s.t teostada parlamentarismi. Parlamendi tõhus toimimine on demokraatliku ühiskonna jaoks määrava tähtsusega väärtus.
Erandjuhtudel on Riigikogu kodu- ja töökorra kohaselt Vabariigi Valitsusel lubatud siduda eelnõusid ka valitsuse usaldusküsimusega. Sel juhul tavaline parlamentaarne menetluskord ei toimi. Riigikogu kodu- ja töökorra kommentaaride kohaselt on kõnealune võimalus mõeldud kasutamiseks eelkõige vähemusvalitsusele, kellel muidu võib tekkida raskusi oma poliitika ellu viimisega, või kriisiolukordades, kus valitsusel võib tekkida vajadus ületada parlamendi enamusse kuuluvate parlamendiliikmete seas valitsevaid erimeelsusi. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaarides märgitakse, et „nagu on viidatud ka õiguskirjanduses, ei pruugi käsitletava menetluse kasutamine pelgalt selleks, et tagada eelnõu kiire vastuvõtmine parlamendis, olla legitiimne, kuivõrd kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi". (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid. Tallinn, 2012, lk 406.)
Paraku on ametisolev valitsus seadnud endale poliitilised eesmärgid, millest valimiskampaanias ei räägitud ning mille läbisurumist võib seetõttu pidada valijate petmiseks. Lisaks on valitsus esitanud eelnõud ilma ettenähtud väljatöötamiskavatsuse, mõjuanalüüsi ja kaasamiseta. Kõige murettekitavam on siiski asjaolu, et valitsus on muutnud eelnõude usaldushääletusega sidumise reegliks, mis ei ole vastavuses eesmärgiga, milleks eelnõude sidumine valitsuse usaldusega parlamentaarses praktikas mõeldud on. Kui iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis on siiani toimunud eelnõude sidumine valitsuse usaldusega kuuel korral üheteistkümne eelnõu puhul, siis Kaja Kallase praegune valitsus plaanib juba oma võimuloleku esimeste kuude jooksul siduda usaldusküsimusega kaheksa eelnõu vastuvõtmise.
Eestis on ilmselgelt tegemist parlamentaarse valitsemise kriisiga, mis diskrediteerib nii Eesti põhiseaduslikke institutsioone kui ka Eesti riigi usaldusväärsust oma kodanike silmis.
Ka rahvusvahelises praktikas hinnatakse taolist poliitikat väga negatiivselt. Euroopa Nõukogu nõuandev komisjon ehk Veneetsia komisjon väljendas oma 2019. aasta 24. juuni sellekohases analüüsis skeptilisust idee suhtes, mis näeks ette täitevvõimule otsese seadusandliku võimu andmist. Analüüsis rõhutati, et sellised volitused peaksid igal juhul olema oma ulatuselt ja kestuselt piiratud ning neid võib kasutada ainult mõjuval põhjusel, näiteks erakorralise seisukorra puhul. (Parameters On The Relationship Between The Parliamentary Majority And The Opposition In A Democracy: A Checklist, Opinion No. 845/2016, 24 June 2019.)
Eesti demokraatiat on seni rahvusvahelisel tasandil hinnatud positiivselt. Kaja Kallase valitsuse sammud kahjustavad aga nii Eesti Vabariigi mainet kui ka meie demokraatiat. Selle jätkumine toob kaasa parlamendi täieliku paralüüsi. Praeguses julgeolekuolukorras võivad Eesti riigi usaldusväärsuse ja rahvusvahelise maine langusel olla katastroofilised tagajärjed.
Härra President, leiame, et Teil kui põhiseaduse järelevalve kõrgemail instantsil on kohustus panna valitsuskoalitsiooni omavolile piir ning jätta usaldushääletustega vastu võetud seadused välja kuulutamata."
Toimetas René Allik