13 riigist pärit 20 teadlase kliimateaduse metaanalüüsist selgub, et Maa seisab silmitsi pöörumatu kliimakahjuga, mida põhjustavad suuresti edukad valged mehed, millest omakorda vabastab ökonaisõiguslus.
Teadusajakirjas "Norma: rahvusvaheline meesteuuringute ajakiri" ilmus uuring "Mehed, mehelikkused ja (M)antropotseeni lõpp", milles käsitletakse rohepööret sugudevahelise sõja ning intersektsionaalse maailmanägemuse ülimuslikkuse kaastekstis, vahendab Euronews.
Uuringu teaduslikust kaalust ja ideoloogilisest erapooletusest annab aimu järgmine lõik peatükist "Ökofeminism, mehed ja mehelikkused":
"Kaasaegsed fossiilkütuste toel toimivad ühiskonnad on rajatud ja liigendatud maailmanägemuse toel, milles mehed näevad ennast seisvat kõrgemal nii loodusest kui naistest, kellel on piiritu õigus võimutseda, kontrollida ja kurnata. Pea sajandi jooksul on ökonaisõiguslased juhtinud sellele tähelepanu ja alates 1970. aastate keskpaigast on kutsutud üles suuremal määral uurima mehelikkust ja meeste sotsiaalseid seisundeid (positsioonilisusi), käitumismustreid (praktikaid) ja võimu. Erinevad ja muutuvad ökofeminismi harud osutavad, et mehed (kui kasutada kahesoolist liigitamist) ja teatud kindlad mehelikkused on kindlustanud, hoidnud alal ning saanud kõige enam kasu fossiilkütustel töötavast heteropatriarhaalsusest. Seda kasutades strateegiaid, nagu looduse objektistamine, sugude tähtsuse järjekorda seadmine, keha ja meele eritlemine ning erinevalt märgitud kehade eraldamine. Võtmetähtsusega sissevaated pärinevad intersekstionaalsetelt, postkoloniaalsetelt/dekoloniaalsetelt õpetlastelt, kes tegutsevad ökofeminismi sees või selle ümber. Osutatud traditsioonides on hulk uuringuid tegelenud meeste, mehelikkuste ja keskkonnaga, seda alates Carolyn Merchanti ajaloolisest uuringust, milles selgitatakse, kuidas patriarhaalsus ja looduse kurnamine on omavahel seotud."
Muuhulgas käsitletakse uuringus lisaks Kanada torujuhtmepoliitikate kliimaeitust, Hiina Rahvavabariigi poliitikate mõju Vaikse ookeani keskkonnale, lihasöömist edendavaid Soome suunamudijaid ja tublisid Aafrika, Ladina-Ameerika, Ühendkuningriigi ning muu maailma mees-roheaktiviste.
Uuringus jõutakse järeldusele, et meeste ökojalajälg kipub üldjuhul, tänu tarbimisele, olema suurem ja seda eelkõige reisimise, transpordi, turismi ja lihasöömise tõttu.
2025. aastal üllitati Prantsusmaal uuring, milles väidetakse, et meeste transport ning toit eritab 26 protsenti rohkem kasvuhoonegaase kui naistel.
Samuti hoiatavad teadlased, et mehed hoolivad kliimast vähem kui naised, on kliimapoliitikate osas vähem edasipüüdlikud ja tegusad ning pole kliima nimel valmis harjumusi muutma.
2025. aastal teadusajakirjas "Keskkonnapsühholoogia" avaldatud uuringus leiti, et suurema "mehelikkuse pingeseisundiga" mehed väljendavad kliimamuutuste pärast väiksemat muret ja suurema tõenäosusega üritavad etelda keskkonnateadlikkusest hoidumist, nagu näiteks traditsioonilise mehelikkuse imaago säilitamise nimel väldivad ökotooteid.
Samuti on mehed süüdi, kuna omavad ja juhivad raske-, keemia-, süsihappegaasi põhiseid, tööstuslikke tööstuseid, nagu näiteks põllumajandus ja teised suure keskkonnamõjuga ning kaevandamise tööstused. Kõigele lisaks on mehed sõjardid.
Eelkõige torkavad kliimavaenuliku käitumise mustrid silma eliidi ja eriti euroläänelike meeste hulgas, seda vastandina globaalses lõunas elavatele meestele.
Uuringus nenditakse, et mõned mehed näevad kliimavaenulike patriarhaalsete suundumuste muutmise nimel pingsalt vaeva. Üldiselt tõdetakse, et jätkusuutliku maailma nimel peavad mehed muutma enda käitumist ja sellised nõuded tuleb kirjutada riikide poliitikatesse.
Majandulik olukord Euroopa Liidus üldiselt ja Saksamaal ning Eestis ükskumalt on hea näide, kuidas heteropatriarhaalsuse ja militarismi vältimine aitab maailmas hoida ära pöördumatu kliimakahju.
Toimetas Karol Kallas