Ameerika Ühendriikide uurivad ajakirjanikud selgitasid välja, et Joe Bideni poja Hunteri maalid ostsid tõenäoliselt 1,3 miljoni dollari eest kokku demokraatide suurtoetajad ja advokaadid.
Ühe maali ostis Manhattanil asuvas Georges Bergès Gallery'is toimunud Hunteri maalinäituselt ära Los Angelese'i kinnisvaraettevõtja ja Demokraatliku Partei suurtoetaja Elizabeth Hirsh Naftali. 2022. aasta juulis, kaheksa kuud peale Hunteri esimese näituse toimumist, määras USA demokraatide valitsus Naftali mainekasse Ameerika Maailmapärandi Kaitsmise Komisjoni (Preservation of America's Heritage Abroad), vahendab New York Post.
Ajakirjanikel ei õnnestunud välja selgitada, millal Naftali täpselt Hunteri kunsti ostis ja kui palju ta selle eest maksis.
Georges Bergèsi galerii kirjeldab Hunteri kunsti: "Hunter Biden on ametilt küll jurist, kuid nüüd pühendab ta oma energiad loovatele kunstidele, andes nii aimu oma loendamatutest kogemustest. Tulemuseks on jõulised ja mõjuvad maalid, mis varieeruvad fotorealismist kuni segatehnikani ja abstraktse kunstini. Tema valitud aluspindadeks on lõuend, YUPO [sünteetiline ja puuvaba veekindel] paber, puu ja metall, millele ta kannab õli- ning akrüülvärvi ja tinti. Oma töid täiendab ta kirjutatud sõnadega, mis kõik moodustavad koos unikaalse elamuse, millest on saanud tema äratuntav kaubamärk. Foto: Georges Bergès Gallery
Ühe valitsusametniku kinnitusel soovitas Naftali komisjoni liikmeks määrata eelmine USA kongressi demokraadist spiiker Nancy Pelosi ja proua kinnisvamagnaat ei ostnud omale Hunteri kunstiga seda kohta.
Kõige suurema osa Hunteri kunstis ostis ära üks oma nime mitte avalikustada sooviv ostja, kes maksis tema 11 teose eest kokku 875 000 dollarit.
Üheks Hunteri kunsti ostjaks oli tema "suhkruvend" Kevin Morris, kes on heal järjel jurist ja kes laenas Hunterile kaks miljonit dollarit, et too saaks maksta ära oma maksuvõlad.
Juristide kaudu millegi ostmine on üks levinud lahendus ostja isiku varjamiseks.
Ajakirjanikel ei õnnestunud välja selgitada, kas Morris oli osutatud suurostja.
Georges Bergès Gallery keeldub kongressi järelvalvekomisjoniga koostöö tegemisest ja Hunteri kunsti ostjate nimesid ei avalikusta.
Hollywoodis toimunud väljapanekul müüs Hunter maha viis maali hinnaga 75 000 dollarit teose kohta.
Nimetatud näituse avamisel käis endine Los Angelese'i linnapea Eric Garcetti, kelle demokraatide valitsus määras ja senat kinnitas käesoleva aasta märtsis suursaadikuks Indiasse. Garcetti määrati peale kaheaastast viivitust ametisse vaatamata asjaolule, et teda saadavad seksuaalse ahistamise süüdistused.
Kongressi järelvalvekomitee, mis uurib Bidenite perekonna korruptsiooni, väljapressimisi ja mõjuvõimuga kauplemist, on osutanud, et Hunteri kunstiäri võib olla järjekordne viis Bidenite repertuaaris, kuidas pesta raha ja kaubelda mõjuvõimuga.
Järjest rohkem on kogunenud tõendeid, et nii Joe kui Hunter Biden on kohtunud Hiina RV, Mehhiko, Kashastani, Venemaa ja Ukraina ärimeestega ning seda nii Joe asepresidendiks oleku ajal kui ka pärast seda.
2021. aastal teatas USA demokraatide valitsus, et Hunteri maali ostjad jäävad anonüümseks, kuna nii soovitakse vältida korruptsiooni. See on põhjus, miks nende nimesid ei avalikustata.
Eetikaeksperdid on sellise anonüümsuse ettekäände tunnistanud naeruväärseks. George W. Bushi valitsuse eetikajuristide meeskonna juht Richard Painter leiab: "Kunsti ostjad riputavad oma ostud seintele, mitte ei pane kappi, mis tähendab, et anonüümsust on pea võimatu säilitada."
Painteril pole siiski päris õigus, sest väga palju nõndanimetatud investeerimiskunsti seisab kuskil reguleeritud temperatuuri ja niiskustasemega hoidlates.
Toimetas Karol Kallas