Kanada mõttekoja Canadian Centre for Bio-Ethical Reform kõneisik ja tuntud ühiskonnategelane Jonathon Van Maren kirjeldab uudistekanalis LifeSiteNews "soomuutmisega" kaasnevat kurbloolust.
Abigail Shrier kirjeldab raamatus "Pöördumatu kahju: meie tütreid võrgutav soomuutmise hullus", kuidas vaimselt keerulises olukorras teismelised tüdrukud näevad sooideoloogiat sageli oma probleemide lahendusena. Vastusena, mis on ühelt poolt näiliselt lihtne ja teisalt popp ning noortepärane. Ma mõtlen Shrieri järgmisele tsitaadile päris tihti:
"Kui teismeline tüdruk käsitleb ühel hetkel soolist endateadmust oma muredest päästva täispuhutava päästerõngana, siis see päästerõngas võib osutuda hoopis lahenduseks, mis hävitab kõik. Ta ärkab ühel päeval üles ära lõigatud rindadega, ilma emakata ja ta mõtleb: "Ma olin toona ainult 16-aastane. Laps. Miks keegi mind ei takistanud?""
Sellised lood on peale osutatud raamatu avaldamist (2020. a) aset leidnud loendamatud korrad. Ühest sellisest kirjutab Fox News 4. detsembril: "Soolist üleminekut kahetsev poiss-tüdruk puhkes raskelt kulgenud rindade eemaldamise operatsioonist rääkides nutma".
TikToki suunamudija Nikita Teran, kes peab ennast jätkuvalt "osaks LGBTQ+ kogukonnast", tunnistab avalikult, et ta kahetseb tõsiselt oma "soomuutmise" teekonda, sealhulgas "testosterooni tarvitamist ja rindade ära lõikamist".
Fox Newsi ajakirjanikega rääkides leidis Teran tema sugu "ravinud" arstide kohta, et need oleksid võinud tema käest toonaste kaasnevate raskete psühholoogiliste probleemide väljaselgitamiseks küsida rohkem küsimusi ja tõenäoliselt oleks sedasi tuvastatud, et tema soodüsfooria haigusnähtude katalüsaatoriks võib olla tema isa, kes jättis oma pere maha.
"Ma nimetaksin tõenäoliselt seda millekski, mis sarnaneb depressiooniga," rääkis Teran Foxile. "Enne kui ma võtsin ühendust sookliinikuga, viibisin ma ravil laste psühhiaatriaosakonnas. Seega olin ma esmalt psühhiaatriahaiglas ja ma arvasin, et ma leian sealt mingisugust abi. Ma ei läinud sinna soolise ebaoleku (soodüsfooria) pärast. Ma viibisin seal oma vaimsete probleemide tõttu. Sealsed arstid ei osanud minuga suurt midagi peale hakata."
"Kui ma pöördusin sookliinikusse, siis ma rääkisin arstidele kõigest oma isa ja pere kohta. Ma arvan, et igal kohtumisel, mis mul nendega oli, ma nutsin, kui teemaks tuli mu isa. Kuid ometigi ei näinud nad selle juures mingeid ohumärke," jätkas ta. "Täna ma soovin, et nad oleksid mind takistanud. Ma soovin, et nad oleksid võinud näha ohumärke ja saada aru, et minu soosegaduse põhjuseks võib olla isa lahkumisest tingitud trauma ning muud sarnased asjad."
Selliseid lugusid kuuleb väga palju. Teran saadeti kiirkorras sugu muutma. Tema sooline ebaolek algas teismeliseea keskel ja sookliinikusse jõudis ta esimest korda 17-aastasena. Aasta hiljem hakkas ta tarvitama testosterooni ja tema täie tervise juures olevad rinnad eemaldati kirurgiliselt, kui ta oli 19-aastane. Ta meenutab: "Ma olin tõeliselt hirmul. Ma pabistasin kohutavalt. Ma ei olnud varem käinud ühelgi operatsioonil kuid … ma soovisin sellega ühele poole saada ja oma eluga edasi minna. Peale esimest operatsiooni ma tundsin ennast väga halvasti ja arstid tuvastasid, et minuga on midagi valesti. Ma ei mäleta, mis oli täpsem haigusilming. Ma arvan, et see oli midagi sarnast, nagu sisemine verejooks."
"[Minu rind] oli verest paisunud väga suureks. Samal õhtul viidi mind kiiruga erakorralise meditsiiniabi osakonda ja tehti veel üks operatsioon. See teine lõikus oli päriselt hirmutav. Mul ei lubatud peale seda tööd teha. Kodus ma enamasti lamasin voodis."
Tunne, nagu "üleminek" poisiks oleks tema puhul midagi paremaks muutnud, kestis vähem kui aasta. 20-aastasena hakkas ta juurdlema, miks ta üldse sellise asja ette võttis. Lisaks hakkasid ilmnema kõrvalnähud. Viimased on hirmutavalt tavalised, aga soomuutmise aktivistid eitavad sellist võimalust. Näiteks testosterooni tõttu tekkis vaginaalne atroofia (naissuguorgani kõhetumine). Arst soovitas tal meessuguhormooni tarvitamine järele jätta.
"See oli minu jaoks üllatav, sest kui sa hakkad testosterooni tarvitama, siis nad räägivad sulle, mis võib juhtuda," rääkis Teran Foxile. "Ma teadsin peamiste asjade kohta, et hääl muutub jämedamaks ja kehal ning näol hakkavad kasvama karvad. Samuti taanduva juuksepiiri kohta. Mul puudus igasugune arusaam, mida võiks tähendada osutatud probleem [atroofiline vaginiit]. Ma sõelusin erinevate arstide vahet, kes ei teadnud mitte midagi soomuutjatest patsientide ravimise kohta. See kõik … oli minu jaoks väga segadusse ajav ja hirmutav, sest ma ei teadnud, mis minu kehaga toimub."
Teran puhkes intervjuu ajal, kui ta kirjeldas, kuidas ta oma rindade eemaldamise otsust kahetseb, kaks korda nutma. Tänaseks on ta õigesse sukku tagasi pööranud (de-transitioned), jätnud järele testosterooni tarvitamise ja ei pea ennast enam meheks. Samuti jättis ta järele koolis käimise seniks, kui "ta mõtleb välja, mida oma eluga edasi peale hakata". Tal pole ainugi, mida ta järgmisena teha võiks. "Ma tunnen, et ma peaksin kuskil uues kohas oma eluga uuesti pihta hakkama."
Tuleb loota, et ta saab hakkama. Samal ajal ootab Teranit ees elu täis "sugu kinnitavast ravist" tingitud füüsilisi probleeme. "Sugu kinnitavat ravi" kiidavad nii progressiusulised poliitikud kui korporatiivse meedia väljaanded. Järgmiste aastate jooksul kuuleb kindlasti veel tuhandeid sarnaseid lugusid.
Tõlkis Karol Kallas