Indrek Neivelt osatab sotsiaalmeedias, kuidas kliimaministeerium ja teised asjast huvitatud pooled ajavad Eesti inimestele meediasse paisatud meretuuleparkide teemaga kärbseid pähe.
"Lugedes, mida viimase kahe nädala jooksul on seoses meretuuleparkidega meediasse paisatud, peaks olema selge üks: tegemist on suure "erioperatsiooniga"," kirjutab Neivelt sotsiaalmeedias.
"Operatsiooni eesmärgiks pole mitte odavam elekter, vaid segaduse tekitamine, mille varjus saab teha mingisuguseid lepinguid," jätkab ta.
"Järsku, ilma avaliku aruteluta, on kliimaministeeriumi seisukoht muutunud 180 kraadi. Ainukene päästerõngas meie majanduses ning energeetikas on meretuulepargid! Küll siis tuleks investoreid ja hakkaks kohe investeerima."
Neivelti sõnul on sellise lootuse pealt tarbimise prognoosi järsult suurendatud. Seda on taas tehtud ilma aruteluta. Räägitakse pea ainult odavamast elektrihinnast ja toetustest pea üldse mitte.
Need toetused läheksid Eesti maksumaksjale aastas maksma üle saja miljoni euro, kinnitab endine Hansapanga tippjuht. Lisaks tuleb investeerida ülekandeliinidesse.
Neivelt imestab, kui kiireks on äkki meretuuleparkide arendamisega läinud. Isegi siseminister kirjutab pikalt, kui kasulikud on meretuulepargid. See loomulikult ei tundu üldsegi kahtlane.
"Väga läbinähtav on see protsess ja ei ole mõtet arvata, et inimesed rumalad on ja aru ei saa. Saavad," jätkab ta.
Tema sõnul tuleb eelkõige rääkida selgeks üks asi: kui suur on meretuuleparkide kogukulu ühiskonnale. Arvestada tuleks nii elektrihinna, ülekandetasu, taastuvenergiatasu ja paljude muude võimalike toetustega. Majanduse konkurentsivõime seisukohast loeb ainult kogu ürituse kogukulu.
"Kui keegi tahab päriselt midagi meie majanduse konkurentsivõimele head teha, siis peaks ta alustama elektri suurest plaanist, mis mahub ühele või kahele A4 leheküljele," pakub välja Neivelt.
Tema sõnul peaks vastama küsimustele:
- kui suur on tänane elektritarbimine?
- milline on prognoositav elektritarbimine kahe erineva stsenaariumi korral?
- kui palju peaks olema meil juhitavaid võimsusi?
Küsimusi oleks veel palju.
Neivelt leiab, et esmalt tuleks vaielda selgeks põhimõttelised teemad. Seda, kas tuult püütakse maismaalt või merelt, on hilisem küsimus.
Toimetas Karol Kallas