De Civitatel on hea meel tuua oma lugejateni intervjuu doktor Taylor Marshalliga. Vestluse käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas taastada mehelikkus postkristlikus läänemaailmas, kus mehelikkuse ja naiselikkuse kaanonid on ateistlik-liberaalse-pluralistlikku maailmapildi poolt lagundatud.
Hiljuti avanes mul võimalus intervjueerida doktor Taylor Marshalli – meest, kes on kogunud tuntust peamiselt tänu oma blogile, kus leidub alati väärt lugemismaterjali. Dr Marshall on vana kooli katoliiklasest härrasmees – professor, filosoofiadoktor, jahi- ja kalamees, abikaasa, pereisa, oraator, koduõlle gurmaan ja palju muudki. Järgneva vestluse käigus soovime jagada tema elutarkust oma lugejatega.
Dr Taylor Marshall ja tema abikaasa Joy elavad koos oma seitsme lapsega Dallases, Texases. Dr Marshalli sulest on ilmunud lühike sissejuhatus Aquino Thomase filosoofiasse, pealkirjaga “Aquino Thomas 50 leheküjel”. Teos on kõigile tasuta kättesaadav dr Marshalli kodulehel.
1. Millised on peamised väljakutsed, mida tänapäeva maailm katoliiklasest mehe ette asetab?
Alustuseks on vaja mõista, et moodne maailm esitab mehele kaks peamist väljakutset.
Nendest esimene on ettesöödetud dualism, mis sunnib tänapäeva mehi valikut tegema kahe meheliku identiteedi väärastunud vormi vahel. Tundub nagu oleks mehe ees vaid kaks valikut – kas ta soovib elada oma elu õrna metroseksuaali või barbaarse mühkamina. Kuid juba Aristoteles rääkis, et voorus asub kahe äärmuse vahel.
Kahtlemata peab igal mehel olema vähemalt elementaarset praktilist taipu – mees peab oskama käia jahil, teritada nuga ja käsitleda põhilisi tööriistu.
Mehelikkuse juurde kuulub lahutamatult ka kultuursus. Mees peab teadma, kuidas käsitseda söögiriistu, kuidas olla viisakas naiste seltsis ning kuidas riietuda ja käituda väljapeetult.
Kogesin alles hiljuti kaasaja kultuurilise lamendumise sümptomit, kui viibisin pulmas, kus peigmehe kaaskondsed ei mõistnud sõlmida lipsusõlme.
Teine meeste ees lasuv väljakutse tuleneb pornograafia ja lodeva naiste “magatamise” mentaliteedi massilises pealetungis. Möödunud aegadel pidi mees sirguma piisavalt tugevaks, et valitseda ja suunata oma sugutungi. See oli möödapääsmatult vajalik, et olla oma silmarõõmu jaoks vääriline abikaasa kandidaat.
Tänapäeval pruugib mehel alasti (või poolalasti) naise nägemiseks külastada lähimat baari või sooritada paar klõpsatust arvutihiirel.
Oleme nüüdisajal jõudnud punktini, kus maailm koosneb põhiosas arglikest ja ebakindlatest või frustreeritud ja vägivaldsetest meestest. Pornograafia ja lodeva suguelu pealetung on lõhestanud mehed nende kahe äärmuse vahel.
2. Te olete professor ja tomist. Kas ja kui, siis millist rolli mängib filosoofia katoliiklasest mehe elus tänapäeval?
Filosoofial on selge rakendus argielus. Üritan igapäevaselt lugeda piibli Õpetussõnade raamatut, mis koosneb 31-st iseseisvast peatükist. Nõnda on lugemismaterjali võimalik hõlpsasti jaotada iga kalendrikuu päevale.
Õpetussõnade raamat keelitab lugejat armuma tarkusesse. Teatavasti seisneb filosoofia ei milleski muus kui tarkuse armastuses.
Õpetussõnade raamat sunnib meest valima, keda ta soovib kosida kaasaks oma eluteel – tarkust või sõgedust, kes on personifitseeritud kahte tüüpi naise võrdpildis. Tarkus kujutab endast mõistuslikkuse kehastust, hõlmates endas mitte üksnes tarkust, vaid muuhulgas ka tarkusest võrsuvaid voorusi – õiglus, hüveline elu ja pühadus.
Sõgedus kujutab endast vastupidi, rumaluse võrdkuju, haarates endasse kogu tähendustühja mõnuelu olemuse, mis seisneb hullunud joobumuses, amoraalsetes seksiseiklustes ja kõiges hinge hukutavas.
Õpetussõnade raamatu viimane peatükk (31) kujutab meest, kes on valinud oma kaasaks tarkuse.
Aristotelese kohaselt abistab tõeline filosoofia meid inimese elule tähenduse andva lõppeesmärgi poole pürgimises. Katoliiklasele on inimese elu lõppsihiks pühadus. Sellepärast annab iga päev, mil me ei ole sammunud lähemale inimeseks olemise eesmärgile – so pühadusele – tunnistust valesti elatud elust. Siit ka põhjus, miks Sokrates täheldas, et elu mõtte avastamata jätnud elu ei ole elamist väärt.
3. Olete nelja väikese poisi isa. Kuidas aitate neil jõuda lähemale eesmärgile elada pühaduses?
Platon õpetab, et inimese hingel on kolm tasandit, millele vastavad inimkeha kolm piirkonda: pea, rind ja niuded.
Laste kasvatamine nõuab tähelepanu pööramist hinge ja keha terviklikule arengule.
Pea vastab hinge mõistuslikule osale. Lastel on vaja, et neile esitatakse intellektuaalseid ja moraalseid väljakutseid juba noorest east alates. Väikelapsi on intellektuaalselt ja moraalselt kujundatud õpetlike lugude abil. Üritan oma lastele muinasjutte ise välja mõelda.
Rindkere vastab hinge tahtelisele osale. See on hinge poolus, mis valitseb inimese vapruse, hirmu, viha ja jõulisuse üle.
Hinge tahtejõulise ja vapra osa arendamine moodustab eriliselt olulise osa poisslaste kasvatamisest. Poisid peavad õppima saama võitu oma hirmudest. Seda on võimalik saavutada esitades väljakutseid julgustükkideks – olgu selleks kummaliste toitude söömine, hüpped kõhedust tekitavatelt kõrgustelt, endast suuremate poistega maadlemine – võimalusi on palju. Kui poiste hinge tahtejõulist osa ei arendata, sirguvad poistest meeste asemel alalhoidlikud argpüksid.
Samas on poiste tahtetreeningu juures oluline praktiseerida mõõdukust. Teismelise ikka jõudnud noormees võib olla isegi ebamõistlikult kuraasikas ning elada viisil nagu oleks ta surematu Kassei. Kuid võttes arvesse tänapäeva maailma mehelikkuse defitsiiti, on hulljulge noormees eelistatud arale.
Keha niudepiirkond (so kõht ja genitaalid) on inimese naudingute tsoon. Väikelaste jaoks piirduvad naudingud toiduga, teismelise eas lisanduvad sellele seksuaalse naudingu otsingud.
Poeglaps, kellele ei ole 9-aastasena sisendatud piisavalt tahtejõudu, et loobuda šokolaaditahvlist, ei suuda päris kindlasti 15-aastase teismelisena vastu panna pornograafiale.
Sellepärast on oluline, et lapsed õpiksid juba varajasest east mõõdukuse voorust.
Mõtestades elu üleloomuliku sfääri valguses, näeme selgesti, kuidas kõik kasvatuslikud momendid peavad saama tuge jumalikust armust. Lapsed peavad saama osa nii sakramentidest kui heal tasemel usuõpetusest. Oleme oma naisega alati hoolitsenud selle eest, et lapsed saaksid võimalikult kiiresti osa esimesest armulauast, võtaksid vastu kinnitamise sakramendi ja käiksid regulaarselt pihil. Mida sagedamini avaneb lastel võimalus kohtuda preestrite ja nunnade-munkadega, seda vahetumalt on neil võimalik kogeda inimesi, kes väärivad tõelise eeskuju rolli.
4. Viimastel kümnenditel on võimalik täheldada meestevaheliste sõprussidemete lagunemist. Millist rolli etendavad tugevad sõbrad katoliiklasest mehe elus ja kuidas oleks meestel võimalik kasvada sügavas sõpruses?
Nagu tera ihub tera, karastub ka mehelikkus sõprussidemetes. Räägin isiklikust kogemusest, kui tunnistan enda haavatavust leides end sõpradest hüljatuna. Mu abikaasa on siinkohal suureks toeks, innustades mind veetma aega lähedaste sõprade seltsis.
Aristoteles kinnitab, et tõeline sõprus võrsub sellest, kui üks mees näeb ja armastab teise mehe hinge. Selliste sõprade nimel peab mees olema valmis surema, sest meil on kohustus tõelise sõpruse aaret kaitsta.
Kaasaja antikultuuri poolt sisendatud hirm saada tembeldatud homoseksualistiks on kiskunud mehed eemale sügavatähenduslikust sõprusest. Kuid meeste jaoks on osadus tõelistes sõprussidemetes ülimalt oluline. Sõpruse otsinguil on oluline ignoreerida langenud kultuuri väärastunud arusaamu “meeste vahelisest lähedusest”.
5. Elame keset amoraalset lodevust. Kas katoliiklasest mees peaks välimuses ja maneerides püüdlema kõrgemale keskpärasusest ja miks on see küsimus oluline?
Kõige jaoks on oma aeg ja koht – on hetked, mil võime olla vabamalt ja on hetked, mil peaksime valima riietuses formaalsema laadi. Isikliku välimuse eest hoolitsemine saab alguse jalanõudest – mees, kes ei hoolda oma kingi on “mängust väljas”. Nii lihtne see ongi. Mitte ükski rõivastuse element ei reeda lohakust nii ilmekalt kui trööbatud kingapaar. Pastlaks trambitud kingad viitavad üheksal juhul kümnest sellele, et ka mehe ülejäänud riietuselemendid on paigast ära.
Kui kingapaar on korrektne, järgneb sellele kõik ülejäänu – sokid, püksid, vöörihm, särgid, jakid, lipsud ning kõige krooniks peakate.
Ametlikku laadi sündmused eeldavad valget särki ja lipsu. Punase särgi ja musta lipsu kombinatsioon kuulutab piidlevatele silmapaaridele ühemõtteliselt: “Mul ei ole aimugi, mida ma teen!” Mees peab riietuma nagu mees, mitte kui sutenöör.
Alusta enda harimist klassikalise meesterõivastuse valdkonnas eristades sportlikku jakki pintsakust ning kahtluste korral konsulteeri vastava kirjandusega.
Mis puudutab vabaaja rõivastust, siis mugavad riided on omal kohal, kuid üksnes siis, kui nendes on teatud elegantsi. Mehele ei ole lubatud kanda rõivastust, mis on kohane ostukeskuses jõlkuvale teismelisele. Spordisärgid, nokamütsid ja dressipüksid sobivad sportimiseks, kuid vaba aja veetmine oma abikaasaga nõuab mehelt, et ta riietuks mehe, mitte poisikesena.
6. Pühakud õpetavad, kuidas loobuda selle maailma hiilgusest. Mis oleks katoliiklasest mehele parim viis leida tasakaal selle maailma hüvede nautimise ja materialistliku maailmapildi ees kapituleerumise vahel?
Püha Francis de Sales kasutas sellele küsimusele vastamiseks võrdpilti apteekrist. Farmatseut on sunnitud iga päev käitlema erisuguseid medikamente, kuid ta ei tarbi kõike, millega kokku puutub. Ta on võimeline kasutama ohtlikke aineid, jäädes väljapoole ohtu senikaua, kuni ta neid ise ei tarbi.
Sama kehtib ka mõnude kohta. Katoliiklasest mees võib puutuda kokku selle maailma naudingutega, kuid ta ei tohi kunagi lasta mõnujanul tungida oma südame keskmesse, kus peab valitsema Kristus.
7. Krutsifiks tuletab meile meelde, et katoliikliku elu keskmes peitub ohverdus. Oskate ehk tuua mõningaid näiteid, kuidas katoliiklastest meestel oleks võimalik igapäevases elus elada ustavana eneseohverduse kutsele?
Meie koguduse preester toonitab, kuidas iga mehe kohustuseks on lihasuretamise abil võidelda oma perekonna lunastuse nimel. Seda on võimalik teha väga erisugustel viisidel – paastudes, kandes kingas kivikest, loobudes soolast, tellides menüüst roogasid, mis ei ole sulle kõige meelepärasemad, palvetades. Võimalusi on palju.
Olen veendunud, et pereisade kohustuste hulka kuulub kohustus kaasata oma pereellu teatud askeesipraktikad. Loobuda reedeti lihast nagu Kirik õpetab, on siinkohal heaks lähtepunktiks.
8. Kaasaja maailm on täis meelaid kiusatusi. Millised on teie soovitused meestele, kes soovivad siiralt võidelda seksuaalsete pattude vastu?
Mind on õnnistatud imelise abikaasaga, kes on mulle suureks toeks. Oleme Joyga abielus 12 aastat. See on aeg, mille käigus oleme kokku kasvanud. Mehele, kelle abikaasa on ühtlasi tema kõige lähedasem sõber, on kisatused hõlpsasti võidetavad. Oluline on mõista, et seksuaalne puhtus ei tähenda pelgalt keeldude ja käskude kogumit, vaid oma abikaasast hoolimist. Abieluvoodi on püha ja seksuaalsete kiusatuste eest ei kaitse mitte üksnes armastus Jumala vastu, vaid ka soov mitte kunagi teha haiget oma armastatud abikaasale.
Mõistagi tuleb ette olukordi, kus keegi kaunis naine siseneb teie vaatevälja. Sellistel juhtudel olen pööranud oma pilgu eemale ja palunud, et Kristuse veri hoiaks mind tugevana kiusatuse vastu. Pöördudes oma palvetes pühakute poole, palume nende eestkostet, et nad hoiaksid meid puhtana – palve Jeesuse, Maarja, püha Joosepi, püha Maria Goretti ja püha Philomena poole on suureks abiks seksuaalsete kiusatuste vastu.
Puhtuse hoidmiseks alustan iga päeva kolme “Ole tervitatud Maarjaga”. See on vana katoliiklik traditsioon, mis on kahjuks suuresti ununenud. Pühim Jumalaema abistab kõiki, kes tema poole pöörduvad.
Praktilise meetmena on kõige olulisem, et iga mees omaks head vaimset juhendajat ja käiks iga nädal pihil.
9. Millist rolli etendab korrapärane liturgia katoliikliku mehe elus?
Olen alati olnud arvamusel, et inimene ei ole mitte pelgalt homo sapiens, vaid ühtlasi ka homo liturgicus – mehed on oma loomuselt liturgilised.
Tänapäeva Ameerikas on meestel väga raske suhestuda Missaga, mille liturgiline vorm on täielikult feminiseerunud. Mehed on loomupäraselt umbusklikud jumalateenistuste suhtes, mis on läbi imbunud sentimentaalsest tundlemisest. Tänapäeval on isegi preestrite riietus ebamääraselt naiselik.
Olen otsustanud oma perega käia traditsioonilisel Ladina Missal, kuna selles valitseb perfektne kord, mis on tasakaalustatud maskuliinsete ja feminiinsete elementide poolt. Sedasi haakub klassikaline Missa palju paremini inimloomusega – see on romantiline, kuid seda üksnes parimas, vanamoelises mõistes.
10. Olete end tugevasti pühendanud Pühima Jumalaema hoolde. Kuidas on meestel võimalik kasvada pühaduses pühendudes Pühimale Neitsile?
Kõik pühakud on üksmeeles, et pühaduses kasvamine nõuab meilt enese Pühima Jumalaema hoolde asetamist. Keskaja rüütellik ideaal ja pühendumine Neitsi Maarjale on teineteisest lahutamatud.
Iga mees peab elama, töötama ja palvetama olles teadlik enese viibimisest Pühima Ema pilgu all.
11. Asutasite hiljuti Püha Jüri noorskautide seltsi. Palun selgitage, mis on selle apostolaadi olemus ja mis Teid selleks ajendas?
Olin lapsepõlves skaut ja armastasin skaudielu väga. Noorskautide ühingud kujutasid endast Ameerikas viimaseid tsitadelle, mis kaitsesid ja arendasid mehisust. Kahjuks on Ameerika skautide traditsioon viimaste kümnendite jooksul närbunud.
Asutasin ühingu katoliiklastest skautidele, sest soovisin luua väljundi, mille abil noored mehed saaksid oma isadega suhtestuda. Skautlus põimib kokku sõpruse, vooruslikkuse ja mehisuse – see on suurepärane kooslus.
Asjast huvitatud leiavad rohkem infot leheküljel www.scoutsofsaintgeorge.com.
12. Millised pühakud on teile kõige südamelähedasemad?
Püha Johannes, kuna tema oli ainus, kellel oli piisavalt vaprust jääda sureva Jeesuse risti alla koos Maarjaga.
Armastan eriliselt püha Gabrieli, Thomas Becketit, püha Blaise’i, Josemariat, Dominicust, Aquino Thomast, Franciscust, Antoniust, Peetrust, Paulust, püha Joakimit ja Annat ning mõistagi püha Joosepit.
13. Teie lemmik alkohoolne jook?
Single malt šoti viski. Eriliselt meeldib mulle Oban, kuna see oli minu isa lemmikmargiks, kuid joon ka Dalwhinnie’t ja Glenfiddich’it. Lagavulin on omal kohal krõbekülmadel öödel ja jahipaunas.
Juues viskit jääga eelistan Chivas’i. Eine kõrvale sobib hästi õlu ja vein – kokteile ma eriti ei armasta.
14. Muuhulgas suitsetate piipu. Kuidas selgitate seda inimestele, kes taunivad suitsetamist tervist kahjustava tegevusena?
Olles 19-aastane, andsin Jumala ees läbimõtlematult lubaduse hoiduda tulevikus alati tubakast, kuna suitsetasin liiga palju. Kuid armastasin väga piipu ja ma pole sellest ajast alates midagi muud suitsetanud.
Umbes aasta eest avastasin enda jaoks tubakavaba piibutäite, mis koosneb erisugustest taimedest (ei, mitte marihuaana) – mündist, pajukoorest, jms. Seda valmistatakse indiaanlaste poolt ja ma eeldan, et see on mõneti vähem tervist kahjustav kui tubakas.
Piibus peitub seletamatu sarm. Ilmselt on see täiskasvanud mehe jaoks sotsiaalselt aktsepteeritav aseaine mänguasjale.
15. Palun nimetage mõned oma mehelikud hobid.
Ma ei tea, kas see on eriomaselt mehelik tegevus, kuid hetkel on minu peamiseks hobiks oma blogi pidamine.
Varemalt olin päris innukas koduõlle pruulija – valmistasin midagi uut igaks nädalavahetuseks ja saavutasin õllemeistrina päris arvestatava vilumuse. Hetkel kulub sellele siiski vähem aega.
Jumaldan kalastamist. Mõne päeva eest oli mul head õnne püüda Los Pinose jões Colorados üheksa vikerforelli.
Laste vanemaks sirgudes olen asetanud esikohale matkamise pere seltsis. Sellega annab hästi kokku sobitada kokakunsti lahtistel sütel. Olen nüüdseks saanud selgeks eri tüüpi lihade suitsutamise.
Huvialad on suurepärane viis säilitada ja arendada sõprussidemeid lähemate kamraadidega. Õllepruulimine, matkamine, piibuõhtud ja muu selline toob võitluskaaslased kokku ja sütitab alatasa sisutihedaid vestlusi, mis aitavad sõpruses kasvada.
Intervjuu on algselt avaldatud lehel The Catholic Gentleman.