Ameerika Ühendriikide süvariigile valmistab üha suuremat muret järjest jõulisem koostöö Hiina Rahvavabariigi, Venemaa, Põhja-Korea ja Iraani vahel ning nende riikide "ekspansionistlik" poliitika.
Uue kurjuse telje mured said hoogu juurde 23. oktoobril, kui Ameerika Ühendriikide kaitseminister Lloyd Austin teatas Itaalia visiidi ajal, et Põhja-Korea on saatnud oma sõdurid Venemaale ja need valmistuvad Ukraina rindele minekuks, analüüsib olukorda vasakäärmuslusse kalduv USA riiklik uudistekanal Ameerika Hääl.
Mõned päevad varem korraldasid Iraan, Venemaa ja Omaan ühise mereväeõppuse Omaani lahes.
Nii Hiina RV, Põhja-Korea kui Iraan toetavad erinevatel viisidel Venemaad Ukraina vastases sõjas. Iraan varustab Venemaad rakettide ja mehitamata lennumasinatega. Põhja-Korea suurtükimürskudega. Hiina RV varustab Venemaad sõjapidamiseks vajaliku tehnoloogia ja tööstuskaupadega, sealhulgas pooljuhtide ning droonimootoritega.
Vabariiklasest kongressisaadik ja selle relvajõudude komisjoni asepresident Rob Wittman arvab: "Me nägime 1930ndatel, 1938ndal ja 1939ndal aastal, kuidas sündis kurjuse telg. Me nägime, kuidas maailm sellel konkreetsel ajahetkel ühines. Me oleme täna samasugusel ristteel, kus maailmas on riigid, mis ei usu samadesse asjadesse, millesse meie usume, mis ei usu õigusriiki, mis ei usu inimeste õiguste ja väärikuse kaitsmisesse."
Wittmani sõnul on "uus kurjuse telg" võimeline maailmakorda destabiliseerima hulga suuremal määral kui teljeriigid natsionaalsotsialistliku Saksamaa juhtimisel 1939. aastal ja seda eriti põhjusel, et teevad igal tasandil koostööd tehnoloogia vallas ning jagavad seda üksteisega.
Mõiste "kurjuse telg" tõi uuesti poliitilisse kõnepruuki Ameerika Ühendriikide President George W. Bush 2002. aasta "Olukorrast riigis" kõnes, millega kirjeldas terrorismi toetavaid riike, nagu Põhja-Korea, Iraan ja Iraak.
USA riigisekretär Antony Blinken kurjuse teljest ei räägi, kuid nimetab Hiina RV-d, Venemaad, Põhja-Koread ja Iraani "revisionistlikeks jõududeks", kuna need pole rahul Ameerika Ühendriikide hegemooniaga. Blinkeni sõnul on käimas vihane võitlus, millega üritatakse muuta reegleid, mille alusel maailmas asju aetakse ja "teatud riigid" soovivad muuta senise maailmakorra aluspõhimõtteid.
"Kuigi need riigid ei moodusta telge, ja [tänane USA demokraatide] valitsus kinnitab, et riikide blokkide vahelist vastasseisu ei soovita, tähendavad nende revisionistlike jõudude valikud siiski, et Ameerika Ühendriigid peavad nimetatud arengute [maailmakorra muutumise] vältimiseks otsustavalt tegutsema," kirjutab riigisekretär Foreign Affairsis.
"Kõiki nelja revisionisti ühendab pühendumine kõige tähtsamale eesmärgile, milleks on väljakutse esitamine Ameerika Ühendriikidele ja rahvusvahelisele süsteemile. See on jätkuvalt nende koostöö ajendiks ja seda eriti põhjusel, et Ameerika Ühendriigid koos teiste riikidega hakkavad nende revisionismile vastu," jätkab Blinken.
Mõttekoja Institute for Policy Innovation (Poliitikate Uutmise Instituut) teadur Merrill Matthews arvas aprillis, et "2024. aasta kurjuse telje suurimaks eripäraks on asjaolu, et kolm riiki sellest on laienemise režiimis. Need riigid soovivad vallutada uusi territooriume ja koondada enda kätte rohkem võimu. Lisaks teevad need oma eesmärkide saavutamise nimel koostööd. See on väga ohtlik areng."
Matthewsi sõnul soovib osutatud teljeriigid luua iseendale piisava majandustsooni, mis ei sõltu ellujäämiseks lääneriikidest.
Mõttekoja Carnegie Endowment for International Peace (Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapital) teadur Christopher S. Chivvise sõnul muudab nelja riigi telje tugevaks ja ohtlikuks Hiina RV:
"Kui Hiina RV poleks nende nelja hulgas, siis näeks see telg välja koostööd tegeva kolme riigina, mis on maailmast äärmiselt eraldatud. Nende riikide pärast oleks hulga vähem põhjust muret tunda. Hiina RV osalus tähendab, et see grupeering võib Ameerika Ühendriikide jaoks osutuda äärmiselt problemaatiliseks."
Chivvis toob näiteks välja, et teljeriigid võivad ühe piirkonna kriise kasutada ära teistes sõja alustamiseks, tegevuste koordineerimiseks või kaose külvamiseks.
Oktoobri alguses üllitas rahvusvahelise rahu teadur ülevaate, milles hoiatab, et Hiina RV võib üritada tungida kallale Hiina Vabariigile ja samal ajal võib Venemaa kasutada Ameerika Ühendriikide ressursside ülekoormust ära kas jõulisemate rünnakute korraldamiseks Ukrainas või isegi tungimisega NATO territooriumile.
Samamoodi võib pingete suurenemine Lähis-Idas siduda seal Ameerika Ühendriikde mere-ja õhuväed, mis lubab Hiina RV-l võtta Hiina Vabariigi suhtes agressiivsem hoiak.
Lisaks võib ühe piirkonna kriis voolata üle teistesse piirkondadesse.
Mõttekoja Washington Institute for Near East Policy (Washingtoni Lähis-Ida poliitikate Instituut) tegevdirektor Michael Singh osutab, et näiteks Pärsia lahe äärsed Araabia riigid on olulised energiakandjate tarnijad nii Hiina RV kui Hiina Vabariigi jaoks.
"Kui vaadata Iraani, siis sellel on vahemeeste, nagu näiteks houthide, kaudu võimekus häirida rahvusvahelist laevaliiklust. Seega lootus, et Hiina Vabariigi vastasseis piirneb ainut India ookeani ja Vaikse ookeaniga on tänase asjade seisu juures lihtsameelne ja reaalsust eirav," jätkas Singh.
Toimetas Karol Kallas