USA äärmuspahempoolse päevalehe Washington Posti omanik Jeff Bezos otsustas koos lehe juhtkonnaga, et esimest korda peale 1988. aastat ei toeta väljaanne Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel ühtegi kandidaati.
Washington Post (WP) on alates 1980. aastast väljaandena toetanud Demokraatliku Partei presidendikandidaate. Ainult 1988. aasta valimistel otsustas väljaanne samuti jätta nii vabariiklaste kui demokraatide kandidaadi toetuseta. 25. oktoobril teatas lehe tegevjuht ja vastutav väljaandja William Lewis, et WP "pöördub tagasi presidendikandidaate mitte toetavate juurte juurde" ja leht jätab sellise valiku tegemata ka tuleviku valimistel, vahendab LifeSiteNews.
"On selge, et sellist otsust võib mõista mitmeti, sealhugas taktikalise valimisena ühe kandidaadi [Donald Trumpi] poolt, teise [Kamala Harrise] hukkamõistmise või vastutustundetusena. See on vältimatu," kirjutas Lewis.
Ta jätkas:
"Me ei näe seda niiviisi. Meie hinnangul vastab see väärtustele, mille eest Post on alati seisnud ja mida me ootame tulevaselt riigijuhilt: meelekindlust ja julgust seista Ameerika Ühendriikide eetika eest, õigusriigi põhimõtete ning inimõiguste austamist. Samuti me peame sellist otsust toetusavalduseks oma lugejatele, kes suudavad langetada järgmise valiku iseseisvalt: mis on kõige tähtsam valik, mida ameeriklane saab teha ehk kes võiks olla järgmine president."
WP juhtkonna avaldus põhjustas lehe vasakäärmuslastest töötajate ja lugejate hulgas pahameeletormi. Töötajate ametiühing Washington Post Guild teatas, et see on otsuse pärast "sügavas mures" ja seda eriti põhjusel, et "otsus langetati ainult 11 päeva enne õudselt tähtsaid presidendivalimisi". Ametiühing osutas, et juhtkond otsustas juba valmis kirjutatud Harrise toetusavalduse jätta avaldamata lehe omaniku, ühe maailma rikkama inimese Jeff Bezose käsul.
28. oktoobriks astus ligi kolmandik lehe toimetuse nõukogust tagasi ja üle kahekümne kolumnisti avaldasid otsuse suhtes kriitilise avaliku kirja. Kõige olulisemaks järelmiks võib pidada rohkem kui 250 000 tellija tellimusest loobumist, mis on kuskil kümme protsenti WP tellijate arvust.
28. oktoobril avaldas Bezos WP-s juhtkirja, milles selgitas otsuse tagamaid. Juhtkiri algas tõdemusega, et uudistemeediat usaldavad ameeriklased isegi poliitikutest vähem ja see on Gallupi küsitluse kohaselt "nüüd kõige vähem usaldusväärne institutsioon". Amazoni juhi sõnul peab leht üritama kontrollida seda, mida on võimalik ja suurendama enda usaldusväärsust. Juhitakse siiski tähelepanu, et ta ei maininud sõnagagi lehe pahemäärmuslikust kallutatusest loobumist.
Bezose sõnul WP "presidendikandidaatide toetamine ei aita kuidagi kallutada valimisi ühe või teise kandidaadi kasuks" ja see "tekitab ainult mulje, et leht on kallutatud". Ta kinnitas, et otsus langetati ainult tema ja toimetuse juhtkonna poolt ning kumbi partei seda ei mõjutanud.
Gallupi küsitlus, millele Bezos osutab, näitab, et ainult 31 protsenti ameeriklasi usaldab massimeediat "teatud määral" (fair amount).
Lisaks WP-le jätsid seekordsetel Ameerika Ühendriikide valimistel presidendikandidaadi toetamata Los Angeles Times ja selle emaettevõte Gannett.
Küsitlused näitavad, et tänavuste presidendikandidaatide toetus on äärmiselt tasavägine. Kui peale Joe Bideni presidendiks kandideerimisele otsa peale teinud putši käis Harrise toetus tublisti üle Trumpi, siis tänaseks on vahed minimaalsed. Üleriigilised küsitlused näitavad, et emb-kumb kandidaat juhib/kaotab null-koma kuni mõne üksiku protsendiga. Vahed on eriti pisikesed valimiskogu koosseisu kujunemisel üliolulistes kaalukeele osariikides.
Bezos ostis WP 2013. aastal 250 miljoni dollari eest. 2022. aastal kandis vasakäärmuslaste väljaanne kahju 77 miljonit ja 2023. aastal kuskil sada miljonit dollarit.
Toimetas Karol Kallas