Rumeenia konstitutsioonikohus tühistas õigusriigi põhimõtteid ja seaduseid eirates presidendivalimised, kuna valimised oleks võitnud konservatiiv. Călin Georgescule heidetakse ette seotust Venemaaga.
Rumeenias toimus 24. novembril presidendivalimiste esimene voor. Ehmatusena nii Rumeenia kui Euroopa Liidu progressistlikule nomenklatuurile võitis need "suhteliselt tundmatu" sõltumatu konservatiiv Georgescu. Uusliberaalide "euroopameelse" kandidaadi Elena Lasconi (USR partei) toetus jäi esimesele alla. Presidendivalimiste teine voor nimetatud kahe kandidaadiga pidi toimuma 8. detsembril.
Tulemus oli nomenklatuurile niivõrd ootamatu, et hääli loeti kokku ja üle kuni 2. detsembrini, millest hoolimata valimispettuste jälgi ei leitud. Seadus näeb ette, et hääled oleks pidanud olema kokku loetud 29. novembriks.
Rumeenia sotsialistlikult meelestatud põhiseaduskohus (CCR) oli sunnitud presidendivalimiste esimese vooru heaks kiitma.
Taustatõik 1: CCR keelas oktoobri alguses "Venemaa sidemete", "põhiseaduslike väärtuste eiramise" ja väidetavate protseduuriliste pettuste tõttu ära teise, tuntud konservatiivi, Euroopa Parlamendi saadiku ja SOS Romania partei juhi Diana Șoșoacă osalemise presidendivalmistel.
Siis sekkus süvariik ehk riigi julgeolekuametid ja avalikustasid 4. detsembril mitu dokumenti-ülevaadet, mis väidetavalt tõestavad, et Georgescu menu taga on Venemaa teabeoperatsioon TikTokis ja sotsiaalmeediakampaaniate kahtlane rahastamine.
Väidetavalt näitasid/näitavad küsitlused, et Georgescu oleks valimised võitnud 63 protsendi häältega.
CCR tühistas 6. detsembril, kaks päeva enne valimiste teist vooru, esimese tulemused. Muid põhjendusi kohus ei toonud, kui ainult: "[CCR] korraldab Rumeenia presidendivalimiste protseduuri järelvalvet ja kinnitab valimistulemused." (Ruumeenia põhiseaduse artikkel 146:f)
CCR-i 6. detsembri otsus tähendab, et valimised tuleb algusest peale uuesti korraldada ja eeldatavalt toimuvad need 2025. aasta märtsis.
Kui julgeolekuasutuste väited õnnestub kuidagi ära tõestada, siis Georgescu ei saa enam kunagi osaleda ühelgi valimisel.
Vefassungsblogi seisukoht
Põhiseaduslikke õigusküsimusi käsitlev võrgupäevik Vefassungsblog lahkab põhjalikult CCR-i otsust ja analüüsi pealkirjaks on "Demokraatia jalga tulistamine?"
Ülevaates kirjutatakse:
"[Julgeolekuasutuste avalikustatud] dokumentides esitatud süüdistused, mida saadab suur hulk kandidaadi [Georgescu] enda väljaütlemisi, muudab CCR-i sekkumise vältimatuks. Samas viis ja kui hilja CCR seda tegi, kuidas sellele jätkuvale segadusele on reageeritud, ei tee midagi muud kui rõhutavad algpõhjuseid, miks Georgescu võitis ja kinnitavad tema väiteid, et demokraatia pole Rumeenia inimestele lubatud."
Lisaks võib aru saada, et kuigi CCR-il oli põhjust presidendivalimised tühistada, siis on see otsus ometi "vastuoluline", kuna samadel põhjustel peaks tühistama ka 1. detsembril toimunud parlamendivalimised, mille võitsid ühispartei sotsialistid ja uusliberaalid. Mis osutab CCR-i "kaksikmoraalile" ehk CCR sekkub ainult siis kui sotsialistid ja uusliberaalid valimisi ei võida.
Lisaks langetas CCR valimiste tühistamise otsuse enne kui sellel oli seaduse järgi õigus seda teha ehk alles kolm päeva peale häälte lõplikku kokku lugemist. Samuti on seadustes nõutud, et valimistulemusi saab vaidlustada ainult valimistel osalenud kandidaat. Praegusel juhul tegutses kohus kodanikuühiskonnast laekunud märguannete peale ja ükski presidendikandidaat tulemusi selleks ajaks vaidlustanud ei olnud.
Ülevaates leitakse, et CCR-i otsus "osutab taas Rumeenia demokraatia haprusele".
Călin Georgescu pöördumine
Georgescu pöördus 10. detsembril ühismeedias maailma poole:
"Kui Rumeenia demokraatia langeb, siis on ohus kogu maailma demokraatlik süsteem. Rumeenia on osa Euroopa Liidust, NATO-st ja on Ida-Euroopas üks Ameerika Ühendriikide tähtsamaid liitlasi.
Kui ülemaailmne kogukond jääb kõrvaltvaatajaks ja naudib seda poliitilist õudusvaatemängu, mis täna Rumeenias lahti rullub, siis viib see rahvusvahelise seaduse pretsedendini, kus põhiseaduskohus võtab inimestelt hääletamise õiguse ja annab sellest tuleneva võimu alatiseks poliitikute kätte. See tähendaks demokraatia lõppu senisel kujul, üle maailma.
Euroopa Liidu inimesed, kas te näete?
Ameerika Ühendriigid, kas kuulete?"
Pikemalt saab Georgescu kõne kohta lugeda Objektiivist.
Donald Trump, AfD ja EKRE
Donald Trumpi süüdistati korporatistlikus meedias kuni presidenivalimisteni, et ta on Venemaale "kasulik isik" (asset). Alates esimesest ametiajast on ta pidanud ennast kaitsma süüdistuste eest, et Venemaa korraldas tema heaks sostiaalmeedias mõjuoperatsiooni ja ta "mängis Putiniga kokku". Tegemist oli Barack Obama algatatud süvariigi vandenõuga. Süüdistused, nagu sotsiaalmeedias toimus Trumpi heaks kahtlane ja tohutu ulatusega mõjukampaania, osutusid nürimeelseks valeks. Trump on konservatiiv.
Taustatõik 2: Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 2019. aasta presidendivalimiste vaatlusmissiooni kokkuvõttes leitakse, et valimised olid võistluslikud, valitses arvamuste paljusus ja need pakkusid valijatele päris valikuid. Valimisi hallati tõhusalt ja inimesed üldiselt usaldavad tulemusi. Soovitused puudutavad riigi poolset valimiste haldamist ja heidavad süsteemile ette läbipaistmatust.
Korporatistlik meedia leiab läbivalt, et Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja selle juhtivpoliitikud on Venemaa "suurimad sõbrad" ja mõjuagendid. AfD on konservatiivne partei.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) … kas keegi ütles Prigožin?
Eesti Ekspress avaldas käesoleva aasta maikuus Martin Laine analüüsi, mille süüdistakse Vooglaidu "Kremli strateegilistes narratiivides".
Vooglaid on konservatiivse EKRE riigikogu fraktsiooni kuuluv rahvaesindaja.
Nii Georgescut, AfD-d, EKRE-t kui Vooglaidu on läbivalt süüdistatud nii "Venemaa-meelsuses" kui Euroopa Liidu ja NATO vastalisuses.
X-i Rumeenia presidendivalimiste kajastused
Alljärgnevalt on taustateabena esitatud ühismeediaplatvormil X avaldatud erinevate inimeste ja meediakanalite sõnumid ning kõik võib olla hoopis teisiti.
Erinevatest postitustest paistab keskse teemana välja, et Rumeeniat nimetatakse läbivalt NATO "strateegiliselt oluliseks osaks" ja riiki ehitatakse suurt NATO baasi.
12. detsembril võeti Rumeenia vastu Schengini viisaruumi. Samal päeval kiitis Rumeenia parlament heaks seaduse, mis lubab anda Rumeenia kaitsejõud välismaise väejuhatuse käsutada. Küsitakse, kas presidendivalimised tühistati, sest Rumeenia tahetakse viia sõtta Venemaa vastu?
Georgescu on ülemaailmse sõja vastane.
Väidetakse, et politsei püüab tänavalt inimesi, kes on sotsiaalmeedias avaldanud valimiste tühistamise suhtes kriitlisi postitusi. Olukorda võrreldakse Ceausescu kommunistliku režiimiga. Inimesi, kes toetavad avalikult Georgescut, kuulab politsei üle.
Suletakse režiimile mittekuulekaid väljaandeid ja meediakanaleid. Sihikule on võetud X-i tsenseerimine.
Kui uskuda Alex Jonesi paljastusi, siis NATO kõrge allikas kinnitab, et Rumeeniat kavatsetakse kasutada Venemaa vastu sõja alustamiseks.
Donald Trumpi poeg Donald Trump Jr., kes on isa poliitiline nõunik, kommenteeris Euronewsi Rumeenia presidendivalimiste tühistamise uudist:
"Ohhoo, vaadake, mis toimub Rumeenias! Põhiseaduskohus tühistas presidendivalimiste esimese vooru. See on järjekordne Sorose/marksistide valimistulemustega manipuleerimise üritus, millega keelatakse inimestele ära nende tahte avaldamine. Ta (Lasconi) kaotab need valimised ja nad teavad seda."
Leiab ka täiesti pöörast – või mitte nii väga, kuidas kellelegi – materjali: Georgescu, kes on olnud nii ÜRO kõrge ametnik kui Rooma Klubi president, andis 2023. aastal intervjuu, milles rääkis kuidas maailma "süsteeme" kontrollib väike klikk "lastehuvidega" oligarhe ja Donald Trump on "eksitus". Intervjuu on "hullumeelsetest" väidetest pungil.
11. detsembril teatasid neli Rumeenia "euroopameelset" parteid, et moodustavad valitsuskoalitsiooni. Uude Rumeenia valitsusse – kui parlamendivalimisi ei tühistata – kuuluvad Sotsiaaldemokraatlik Partei (PSD, valimiste võitja), (Isamaa tüüpi) Rahvuslik Liberaalne Partei (PNL), progressiusklik uusliberaalne Päästke Rumeenia Liit (USR) ja ungarlaste väikepartei UDMR.
Reformierakondlane Kaja Kallas arvab Rumeenia valimiste kohta, et "Venemaa teab, kuidas valimisi mõjutada" ja "valimiste õiguspärasuse hindamise meetodid on aegunud".