2. Maailmasõja mälestusmärk "Kodumaa kutsub" Volgogradis Foto: Piqsels

Vastselt ilmunud uuringus nenditakse, et 2016. aasta USA presidendivalimiste juures polnud Venemaa luurel mingisugust mõju. 

2016. aasta presidendivalimised võitis nomenklatuuri jaoks ootamatult Donald Trump, mille peale hakati tema halvustamiseks levitama valeväiteid, nagu ta teeks koostööd Venemaaga ja viimase Twitteri trolliarmeel oli valimistele tohutu mõju. New Yorki Ülikooli Sotsiaalmeedia ja Poliitika Keskuse esmaspäeval, 9. jaanuaril avaldatud uuringus kinnitatakse, et kuigi Venemaa sotsiaalvõrgustikes mingit laadi propagandat tegi, jõudis see suhteliselt väikese arvu inimesteni ja sellel "ei olnud valijate meelte muutmisele või valimiskäitumisele mingisugust mõju", vahendab ZeroHedge.  

"Minu isiklik järeldus on, et [Venemaa mõjutustegevuse] mõju tähtsustati liialt üle," rääkis ajakirjanikele uuringu üks autoritest, keskuse juht Josh Tucker. "Täna me vaatame andmetele tagasi ja näeme, kui suunatud see oli ühele pisikesele grupile elanikkonnast ja kuidas tõsiasi, et inimesed, keda see puudutas, tahtsid iseseisvalt väga-väga Trumpi valida."

"Lisaks näitavad meie andmed, et pole mitte mingisugust seost nende säutsude nägemise ja inimeste suhtumise muutumise vahel."

Uuringu peamised leiud on järgmised:

  • Ainult üks protsent Twitteri kasutajatest nägi 70 protsenti sotsiaalvõrgu hinnangul Venemaa trollide kontode postitatud sisust. 
  • Äärmiselt erapoolikud vabariiklased nägid sellist sisu üheksa korda suurema tõenäosusega kui mitte-vabariiklased.
  • USA uudistemeedia ja poliitikute sisuga võrreldes oli Venemaa mõjutustegevuse hulk, mis 2016. aasta valimiskampaania jooksul valijaskonnani jõudis, üliväike.
  • Pole mitte mingisugust mõõdetavat mõju, mida Venemaa kontod ja postitused oleksid avaldanud "poliitilistele suhtumistele, polariseerumisele ja hääletuseelistustele".

Möödunud aasta 19. detsembril ilmunud Twitteri paljastustest selgub, et kuigi sotsiaalvõrk nägi tublisti vaeva, leidis see kas väga vähe või üldse mitte tõestusmaterjali, nagu oleks 2016. aasta valimistes välisjõud mänginud mingitki rolli.

"Isegi Twitteri enda süsteemid näitasid, et Venemaa oli nende sotsiaalvõrgus väheaktiivne. 2020. aasta 24. septembril teatas Twitter FBIle, et nad eemaldasid 345 suuresti mitteaktiivset kontot, mida on varem kasutatud "koordineeritud häkkimiskatseteks" ja millel pole suurt ulatust (reach) ega järgijate arvu.

Twitter lükkas isegi ümber toona ajakirjanduses levinud väited, nagu kasutataks nende võrgustikku välismaiste jõudude poolt mõjutustegevuseks ja teatas, et nad on oma võrgus leidnud ainult vähese ulatusega kodumaiste trollide tegevust," kirjutatakse paljastuses.

Venemaa "sekkumine" USA 2016. aasta presidendivalimistesse oli "kindel fakt" Eestigi nomenklatuuri seas. Postimees avaldas 2019. aasta 6. juunil artikli pealkirjaga: "Vene sekkumine USA valimistesse oli ulatuslik ja professionaalne".

Toimetas Karol Kallas