President Donald Trumpi sõnul on Gröönimaa kaasamine Ameerika Ühendriikide koosseisu läänemaailma vabaduse ja julgeoleku tõttu "absoluutselt vajalik".
Trump teatas 22. detsembril, et soovib Gröönimaast teha Ameerika Ühendriikide osa, kuna "see on riikliku julgeoleku ja üleilmse vabaduse tõttu absoluutselt vajalik".
Gröönimaa peaminister Mute Bourup Egede vastas sellele, et "Gröönimaa pole müügiks".
Kaks päeva hiljem, 24. detsembril, teatas Taani, mille koosseisu autonoomse territooriumina maailma suurim saar kuulub, et võtab edaspidi Gröönimaa julgeolekut märksa tõsisemalt ja investeerib piirkonna julgeolekusse poolteist miljardit eurot. Kaitseministri sõnul pole sellisel algatusel midagi pistmist Trumpi sooviga Gröönimaa ära osta.
Gröönimaa küsimuse tuum on siiski pigem mujal ning mitte selles, kui palju ja millise riigi sõjalaevu ning hävituslennukeid ümber Gröönimaa seilab ja kohal lendab. Või kui palju eriüksuste koerarakendeid on võimalik patrullima saata.
Üheks teemaks on järjest olulisemaks muutuvad Arktika kaubateed, kuid sellest olulisemad on Gröönimaa tohutud haruldaste muldmetallide ja muude mineraalide varud.
Hiina Rahvavabariik kuulutas haruldaste muldmetallide tarneahelate ja allikate hõlmamise kaudu juba mõnda aega tagasi maailmale majandussõja. Selle käigus on Hiina ettevõtted, nii otse kui suuremas osas varjatult, näinud aastaid vaeva Gröönimaa maavarade kaevandamise õiguste omandamise nimel. Seejuures väidetakse ühismeedias, et hiinlased näevad lisaks tublisti vaeva Gröönimaa kohaliku omavalitsuse juhtide heasoovlikkuse nimel ehk üritavad ressursside hõlvamiseks kasutada sama taktikat kui Aafrikas.
Üheks selliseks majandusliku vallutuskäigu näiteks on Hiina RV ettevõte Shenghe Resources ja selle Kvanefjeldi projekt. Viimase haruldaste muldmetallide varusid peetakse läänemaailma märkimisväärsemaiks. Lisaks on Hiina RV-l koostatud väidetavalt "jäise siiditee" kava, milles Venemaa kõrval on oluline koht ette nähtud Gröönimaale.
Haruldastel muldmetallidel on elektroonikatööstuses keskne koht ja hetkel on nii nende varude kui töötlemisahelate jäme ots Hiina RV käes.
Nii Taani kui Euroopa Liit vaatavad pealt, kuidas Hiina Gröönimaad üle võtab ehk neist ei ole Hiina RV-le vastu hakkajat.
Gröönimaa hinnaks pakutakse poolteist triljonit dollarit, mida Trumpi sõnul on võimalik maksta.
Gröönimaal elab ümmarguselt 56 000 inimest.
Toimetas Karol Kallas