Prantsusmaa kohtunikud mõtlesid Marine Le Peni süüdimõistmiste õigustamiseks välja riigi õigussüsteemi jaoks uudse ja õiguslikult küsitava käsitluse: oht "avalikule demokraatlikule korrale", kirjutab Karol Kallas.
Le Pen on süüdi eurosaadikute seas üldlevinud praktikas, et Euroopa Parlamendi poolt rahvaesindajatele määratud külluslikest kuluhüvitistest saavad osa nende koduparteid. Kui üldjuhul on selliste rikkumiste karistamine piirdunud väärkasutatud raha tagastamisega, siis Prantsusmaa üks populaarseimaid poliitikuid tiriti kohtu ette ja mõisteti süüdi, vahendab Epoch Times.
Süüdimõistmine oli kirjatähe järele niivõrd-kuivõrd õigustatud. Probleem, millest on tekkinud kogu teemat ümbritsev ažiotaaž, on kohtu poolne otsuse viivitamatu jõustamine (exécution provisoire), mis tähendab, et kohtuotsus hakkab kehtima koheselt, ilma kõrgemate kohtute otsuseid ära ootamata ja tänase seisuga ei saa Le Pen kandideerida 2027. aasta presidendivalimistel.
Kohus pidi otsuse viivitamatut jõustamist põhjendama. Üheks põhjenduseks oli Le Peni "retsidiivsus" ehk oht, et ta on niisugune inimene, kes paneb kuritegusid edaspidigi toime, mille näiteks toodi tema kavatsus kandideerida presidendivalimistel. Teiseks põhjenduseks oli uudne ja õiguslikult küsitav "avaliku demokraatliku korra" käsitlus.
Kohtuotsuses väidetakse, et Marine Le Peni kandideerimine ja võimalik presidendiamet kujutab endast "jõulist demokraatliku avaliku korra segipaiskamist", kuna ta on ühes kohtuastmes süüdi mõistetud ning jääb süüdi tõenäoliselt ka kohtu kõrgemates astmetes. Samuti osutati kohtu poolt, et ohtu demokraatiale kujutavad Le Peni kahtlused Euroopa Liidu suhtes ja "õigusriigi põhimõtete eiramine".
Õigusteadlased osutavad, et "demokraatliku avaliku korra" käsitlust pole Prantsusmaa õigussüsteemis olemas.
Strasbourgi Ülikooli õigusteaduse professori Ghislain Benhessa sõnul "mõtles kohus sellise õiguskäsitluse ise välja". Õigusteadlase sõnul pole vandekohtul õigust leiutada uusi kohtupraktikaid, milline õigus on Prantsusmaal ainult kõrgematel kohtutel ehk Conseil d'Étatil ja kassatsioonikohtul, "mis saavad seda teha lähtudes õigusdoktriinist ja konkreetse kaasuse iseärasustest".
Kui üldjuhul võtab edasikaebuse läbivaatamine aega 18 kuni 24 kuud, siis Pariisi apellatsioonikohus otsustas 1. aprillil, et vaatab Le Peni kaasuse läbi kiirkorras ja langetab otsuse 2026. aasta juuniks. See lubaks soodsa otsuse korral Le Penil presidendivalimistel kandideerida.
Endine põhiseaduse nõukogu (conseil constitutionnel) liige Noëlle Lenoir sedastab päevalehe Figaro juhtkirjas üheselt, et "avalikku demokraatliku korda" pole "karistusseadustiku mõttes olemas", Le Peni süüdi mõistnud kohtunikud ei teinud seda lähtudes seadusandlusest ja langetasid hoopis "moraalse otsuse".
"Oht demokraatiale" on korporatistliku ühispartei valduses olevates riikides levinud väide, mida korrutatakse päris konservatiivide vastase "sanitaarkordoni" õigustamiseks. Korporatistliku süvariigi mõttekoda Brookings Institute leiab käesoleva aasta alguses avaldatud ülevaates, et Donald Trump kavatseb seitsmest demokraatia sambast kolm ära lõhkuda ja Ameerika Ühendriike ähvardab totalitarism.
Saksamaa ühispartei poliitikud moodustasid koos julgeolekuasutustega ühisrinde Alternatiiv Saksamaa vastu ja üritavad seda keelustada, kuna see on "ohuks demokraatiale".
Kersti Kaljulaidi sõnul, kuigi EKRE juhtpoliitikutel oli õigus, ründasid need Eesti demokraatiat ja julgeolekut. Eesti ühispartei korrutab läbi aastate, et "EKRE on oht Eesti demokraatiale ja julgeolekule".
Ameerika Ühendriikide poliitiliste tegevuskomiteede (PAC) laadis poliitikatööstuse üks maaletoojatest Tarmo Jüristo kuulutab otse: "Ma arvan päriselt, et EKRE ei ole lihtsalt üks erakond teiste seas, lihtsalt teistsuguse maailmavaatega, vaid nad ohustavad demokraatiat."
Toimetas Karol Kallas