Korporatistliku poliitikatööstuse hammasratta, vabaühenduse SALK, juht Tarmo Jüristo kaitseb ühisparteid demokraatia ja EKRE eest, kirjutab Karol Kallas.
Postimehe ajakirjanik Mikk Salu rääkis Jüristoga viimase juhitud poliitikatööstuse "vabaühenduse" SALK tegevusest. SALKi juht kinnitas Postimehe ajakirjanikule:
"Ma arvan päriselt, et EKRE ei ole lihtsalt üks erakond teiste seas, lihtsalt teistsuguse maailmavaatega, vaid nad ohustavad demokraatiat."
Eesti riigikogus ei ole kuus, vaid kaks parteid! On progressiusuline ühispartei ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.
Tänase lääne riikide korda ei saa suuremas osas nimetada enam demokraatlikuks, vaid tegemist on korporatismiga.
Ühisaprtei põlisvaenlaseks on kõik erakonnad, mis ühisaprteisse ei kuulu.
Kui inimliku ja normaalse poliitilise tavaloogika kohaselt peaks Sotsiaaldemokraatide kõige ohtlikum võistleja olema Eesti 200, siis ometigi progressistliku poliitikatööstuse toodangu vastu ei kõla sotsidelt pea ühtegi niutsatust. Samamoodi oleks normaalne kui Isamaa kõige suuremaks poliitiliseks vaenlaseks oleks nõndanimetatud "liberaalse konsensuse" parteid ja ühte hoitakse EKREga. Kuid nime poolest konservatiivne Isamaa kuulub ühisparteisse ja ühisaprtei põlisvaenlaseks on kõik erakonnad, mis ühisaprteisse ei kuulu.
Maailmakuulus pahemintellektuaal Noam Chomsky sõnastas tänase läänemaailma, sealhulgas Eesti ühisparteilise riigivõimu olemuse tabavalt lahti 1998. aastal ilmunud intervjuude raamatu "Ühine hüve" peatükis "Meedia" (lk 43):
"Arukas lahendus, kuidas hoida inimesed loidude ja kuulekatena, seisneb lubatud arvamuste ulatuse väga ranges piiramises, lastes samas antud arvamustekogumi raames pidada väga elavat arutelu, sealjuures isegi õhutades tagant kriitilisemate ja teisitimõtlejate seisukohtade levikut. Selline olukord tekitab inimestele mulje, et sõna on vaba, kuigi samaaegselt ja järjepidevalt sunnitakse inimestele debati ulatuse piiramisega peale süsteemi [ideoloogilisi] eelduseid."
Jüristo väide, nagu EKRE oleks "ohuks demokraatiale", lähtub usust, et demokraatia tähendab ainult ideoloogiliselt ühtse ainupartei – poliitiliste uskumuste süsteemi ja praktika – valimist.
Päris konservatiivid on ränk oht ühispartei hea uue ilma ehitamise projektile.
Donald Trump, Brexit/Nigel Farage, Alternatiiv Saksamaale ja Eesti Konservatiivne rahvaerakond on tavainimeste mäss ühisparteilise korrumpeerunud nomenklatuuri vastu. Sellised poliitilised liikumised on ränk oht ühispartei hea uue ilma ehitamise projektile. Millest on tingitud Jüristo ja temaga ühes paadis olevate riigiintellektuaalide "intellektuaalselt huvitav" raev "demokraatliale ohtliku" EKRE vastu.
Põhjus, miks Eesti ametlik poliitikateadus ühispartei probleemist ei räägi ja SALK esitleb ennast "demokraatia päästjana", peitub asjaolus, et valdav osa Eesti politoloogiast teenib eesmärki, mille sihiks on hoida Eesti poliitiline arutelu "lubatud raamides". Eesti politoloogid on valdavalt riigiintellektuaalid, kellel lubatakse aeg-ajalt olla kriitilised.
SALK, Jüristo, Eero Epner, Mari-Liis Jakobson ja sajad-tuhanded teised sarnased progressistliku nomenklatuuri hääletorud on tüüpilised riigivaimu-inimeste klassi esindajad, kelle ülesandeks on riigi alamate ees võimu õigustamine.
"Rahva tunnustus on võimurite jaoks möödapääsmatult vajalik ja selle pälvimiseks on vaja ideoloogiat, mis selgitab, et antud valitsus on hea, tark ning ilmselt vältimatu ja kindlasti parem kui kõik ülejäänud võimalikud alternatiivid. Sellise ideoloogia rahva seas levitamine ja õigustamine on "intellektuaalide" ühiskondlik ülesanne," kirjutab majandusteadlane Murray N Rothbard riigi ja riigiintellktuaalide sümbioosi kohta.
Jüristo koos kaasteelistega räägib, et Kaja Kallase ja Sotsiaaldemokraatide ning Kahesaja Eesti valitsus "on hea, tark ja vältimatu ning kindlasti parem kui" Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Tegemist on igapäevase ja nürimeelse "salvestusega" maailma progressistlike riigiintellektuaalide arusaamiste riiulist.
Juttu, mida SALKlised ajavad, raamiks on äärmuslik inimvaenulik ideoloogia. Selle nimi on progressiusk ja see tähendab alati ainult kurjust. Progressiusu kupli alla kuuluvad ideoloogiad nagu sotsialism, kommunism, sotsiaaldemokraatia, natsionaalsotsialism, fašism, kaasaja "liberaalne konsensus", demokraadid ja nii edasi. Progressiusu väärkasvude ühiseks omaduseks on globalism ja Hea Uue Ilma (HUI) ehitamine. Kommunistid tahavad korraldada maailmarevolutsiooni ja tänased korporatistlikud globalistid, nõndanimetatud "Davose inimesed", soovivad "vanal" maailmal juhtme seinast välja tõmmata ja selle "suurelt ära lähtestada".
Progressiusk tähendab alati ainult kurjust.
Poliitika on alati usupõhine. "Ateistlik poliitika" on oksüümoron/vastandväljendus. Arvamus, nagu "kriisid oleksid möödas" ja Kaja Kallas suudab Eestit juhtida, nõuab väga palju irratsionaalset, tervest mõistusest vabastatud usku.
Nii poliitika kui religioon on "operatsioonisüsteemid", mis selgitab, miks progressiusklikud teevad alati ühesuguseid rumalusi ja miks progressiusu saavutuseks on alati kaos ning häving.
Pisut laiema labidaga selgitades: kui konservatiivid vähemalt püüavad olla mõistuspärased ja arvavad üldjoontes, et inimloomus pole Aadamast ja Eevast saati – elik ajast kui sadu aastatuhandeid (miljoneid aastaid?) tagasi lõkke ümber istuti ning liha küpsetati – suurt muutunud. Inimene on Maaga kokku kasvanud ja ühiskond on looduse osa. Mille tõttu peavad poliitika ja seadused lähtuma loomuõigusest.
(Märkus: viimases väites pole mitte midagi animistlikku ega Gaia usule osutavat.)
Progressiusklikud on veendunud, et kõigi inimtsivilisatsioonide ajalugu, inimkonna senine areng on olnud suur eksitus ja tähendanud ainult "rõhutud klasside" vastast vägivalda. "Rõhutud klassid" võivad olla töölised ja talupojad, mustud, naised, omasooiharad ja lisaks veel lugematu hulk "vähemusi". Progressiusk tähendab alati vimmaolümpiat ja uue inimese ehitamist.
Inimloomus on paraku selline, et tegelik õiglus ja headus pole mitte kunagi ühegi revolutsiooni eesmärgiks, vaid mingi "klassi" juhtivad agarikud tahavad alati teiste klasside arvelt võimu haarata ja varad enda kätte koondada. Kunagi kuulutasid progressistid, et inimest ei või tema soo ja nahavärvi järele kiusata. Täna on hegemooni man ja Vana-Euroopa riikides tume nahavärv ning kummalised seksuaaleelistused – mitte teadmised, kogemused, ega oskused – nii ülikooli, tööle kui poliitikasse saamisel kaalukaks eeliseks.
Kui keegi juhtub arupidamise käigus jõudma järeldusele, et Ursula von der Leyen pole oma tööga mitte kunagi hakkama saanud, siis on see puhas naisteviha ja tuleb üheselt hukka mõista. Kui väita, et Ühendkuningriigi leiboristide – Eesti mõistes sotsiaaldemokraatide – poliitik Diane Abbott pole kõige "teravam pliiats" ja ta on kõigi ametlike rassismi määratluste järele päris kole rassist, siis on see totaalset tühistamist vääriv rassism.
Kui Kaja Kallase, Tarmo Jüristo või Züleyksa Izmailova ja Lauri Läänemetsa käest küsida, kas nad tahavad senise Eesti hävitamist ja selle sulatamist uue progressistliku maailmaimpeeriumi rüppe, siis tõenäoliselt nad vastavad "kindlasti mitte". Kui küsida, kas nad soovivad "rohkem Euroopat", siis kõlab vastuseks suure tõenäosusega "jaa". Eesti keeles on selise kaksisoimlemise kohta olemas sõna "usupimedus".
Puud tuntakse tema viljadest!
Sotsiaaldemokraatia, kommunism ja tänane "liberalism" on ühe ideoloogilise puu, marksismi (mille juured on kaugel ajaloos), harud. Kommunismi ja sotsialismi varjus tapeti 20. sajandil sadu miljoneid inimesi, hävitati (vähemalt) kümneid rahvaid ning tekitati utoopiliste ideedega – hea uue ilma ehitamisega – riikide ja maailma majandusele korvamatut kahju. Mis kõik peaks olema elementaarse ajaloo ja majandusteooria A, B ning C. Kriitilise teooria feminism võitleb väidetavalt naiste õiguste eest, kuid see on väga oluline "ajuviiruse vektor", miks noored naised lasevad endal täna rinnad maha lõigata ja muudavad ennast hormoonpreparaatidega kogu eluks invaliidiks. Miks sooväänajate õigused käivad täna üle naiste õigustest. Kaos ja häving on progressiusuga kaasnev ning alati korduv muster, olgu tegemist Aasia, Euroopa või Ameerikate riikidega.
Kui poliitikas mängitakse ühesuguseid idiootlikke mänge, on selle tulemused ühte moodi kohutavad.
Konkreetsemate näidete juurde tulles:
Philadelphia on Ameerika Ühendriikide Pennsylvania osariigi kõige suurem linn. Alates 1952. aastast pole seal olnud mitte ühtegi vabariiklasest või parteitut linnapead. Philadelphia Kensingtoni linnaosa on tüüpiline näide, mida toovad kaasa demokraatide poliitikad.
Sama pilt kordub kümnetes ja kümnetes USA demokraatide võimu all olevates suurlinnades. "Liberaalide" võim ja poliitikad võrduvad kaosega, millisele nähtumusele on pandud üpris ametlikult nimeks "surmasõlm" (doom loop).
Euroopas pole mitte midagi teistmoodi, kuna HUI ehitajate ideoloogia on ühesugune. Kui poliitikas mängitakse ühesuguseid idiootlikke mänge, on selle tulemused ühte moodi kohutavad.
Prantsusmaal on viimase poole sajandi jooksul võimul olnud ühispartei, mis tähendab, et kui võimul on ühispartei konservatiivid (nagu Isamaa), siis on riigis aetud sotsialistlikku poliitikat ja kui sotsialistid, siis on riigis aetud sotsialistlikku poliitikat. Täna on Prantsusmaa suuresti tänu progressiusulisele ühisparteile sisuliselt kodusõja lävel.
Saksamaa. Liberaalse konsensuse ühispartei poliitikate põhjusel ähvardab riiki kõigi muude hädade kõrval tõsine oht kukkuda välja maailma juhtivate tööstusriikide seast. Euro on nii tugev raha, nagu see on, suuresti tänu Saksamaa majandusele ja kui see sammas peaks langema, siis tulemuseks on taas – nagu progressiusule kohane – päris kole ulgumine ja hammaste kiristamine terves Euroopa Liidus.
Rootsi. Inimesi loobitakse Stockholmis granaatidega ja riigis on üle kuuekümne eikellegimaa; piirkonna, kus Rootsi seadused ei kehti. Rootsi on Euroopa "mõrvapealinn".
Eesti. Ainult tänu progressistlikule poliitikale on Eesti juba üle kümne aasta olukorras "mis meid siia on toonud, enam edasi ei vii". Progressistliku ühispartei juhtimisel ja progressiusu "operatsioonisüsteemi" tõttu on riik silmitsi tõsiste majandus-, sisserände-, rahvastiku-, hariduse-, tervishoiu- ning paljude muude kriisidega. Maksupoliitika õgvendamise ja vabaduste suurendamise asemel teeb ühispartei kõik selleks, et inimeste ning ettevõtete olukord muutuks veelgi jubedamaks.
Ebaloomulik abielu on oluline osa ühiskonna hävitamise paketist
Loomuliku abielu rüvetamine on üks HUI pealisehituse nurgakividest, kuna loomulik abielu on ühiskonna kõige olulisem alustala ja uue maailmakorra saab ehitada ainult vana varemetele.
Pennsylvanias kiideti ebaloomulik abielu heaks 2014. astal. Prantsusmaal 2013. aastal. Saksamaal 2017. aastal. Rootsis aastal 2009. Eestis möödunud kevadel… Siia otsa võib veel lugeda mitukümmend riiki…
Revolutsioon ei jää mitte kunagi ühe eesmärgi saavutamise juures pidama, vaid selle sihiks on kõik ümber teha. Kõik senise peab asendama millegi, isegi mitte väga täpselt sõnastatud "teistsugusega", mis progressiusklike tõekspidamistes on kuidagi "parem".
Revolutsioon ei lõpe mitte kunagi "kahe inimese õnnega", vaid sellega käib alati kaasas rohepööre, suur asendamine, geeniteraapiad, tsensuur, totaalne jälgimisühiskond, sotsiaalne krediit, keskpankade digiraha, igasuguse sotsiaalse lõime hävitamine ja nii edasi.
SALK on progressistlik-korporatistliku poliitikatööstuse masina hammasratas, mis sõdib HUI eest. Nii nagu "1984" maailmas tähendas vabadus orjust, tähendab progressiusuliste jaoks 1984-lik ühispartei – Partei – demokraatiat. Mida tuleb normaalsete inimeste eest kaitsta ja milleks on lubatud kõik vahendid. EKRE on riigikogus ainukene partei, mis osutab, et vaatamata progressiusuliste aastakümnete pikkusele vaevanägemisele, on Eestis siiski säilinud veel lootus, et päris demokraatia on võimalik.
Ühispartei valimine on valik demokraatia vastu. Progressiusk on puhas kurjus ja kurjus on kuri kõigile, tähendab ka selle õigustajatele, millest omakorda võib järeldada, et ühispartei-põhise "demokraatia" põhistamise näol pole tegemist just kõige mõistuspärasema ettevõtmisega. Progressistidest Trotski, Mao ja Che Guevara saavutused on küll mastaapsed ja kohutavad ning postuumselt nende käes, kas otse või kaudsemalt, kannatavad miljardid inimesed.