Leedu valitsuse kultuuriminister Ignotas Adomavičius pidi peale kaheksat tööpäeva 3. oktoobril ametist tagasi astuma, kuna eemaldas ministeeriumihoonelt Ukraina lipu ja ei sõdinud "väärteabega".
Leedu viimased parlamendivalimised toimusid 2024. aasta oktoobris. Valimissüsteem võrreldes Eesti omaga on märksa segasem: 141 kohalise seimi 71 saadikut valitakse 71 valimisringkonnas ja 70 rahvaesindajat üleriigilistest nimekirjadest. Valimised võitsid Sotsiaaldemokraadid ja seimi pääses üheksa parteid. Kuna Leedu ühispartei uusliberaalid, konservatiivid ja sotsid ei saa omavahel läbi, lagunes augustis peale valimisi moodustatud valitsuskoalitsioon .
25. septembril ametisse vannutatud ja jätkuvalt Sotsiaaldemokraatide (LSDP) juhitud valitsusse kaasati uus konservatiivne partei Nemunase Koidik (PPNA), Leedu Põllumeeste ja Roheliste Ühendus (LVŽS) ja Leedu Poolakate valimismeetmed – Kristlike Perekondade Liit (AWPL–ZChR). Koalitsioonil on seimis 82 kohta: sosidel 52, Nemunasel 19 ja poolakate-põllumeeste grupeeringul 11 rahvaesindajat.
Nemunase Koidik registreeriti alles 2024. aasta alguses ja võimu juures pole sellel olnud võimalust ennast näidata. Samas hulk märke näitab, et tegemist on Eesti EKRE-ga võrreldavate päris konservatiividega.
Millele osutab ka "progressistliku üldsuse" vahkraev selle valitsusse kaasamise osas. Kuna Leedu kultuurinomenklatuur ja -struktuurid paistavad olevat sarnaselt Eestile "revolutsiooniliste madruste" kontrolli all, siis Adomavičiususe kultuuriminstriks saamist on saatnud "kultuuriinimeste" ebakultuurne raev. Kui PPNA on üldiselt "juudi- ja Euroopa Liidu vaenulik", siis endise kultuuriministri suhtes leidsid pahemäärmuslastest kultuurijuhid üldiselt, et kuna kultuuriministeerium on Nemunase kontrolli all, siis selle tõttu "kannatavad võitlus väärteabega, sõnavabadus ja demokraatlikud väärtused". Lühidalt menutab kõik üpris üheselt olukorda Eestis, kuidas kiusati taga EKRE ministreid ajal kui partei oli võimu juures.
Adomavičius paistab olevat lisaks väärikas rahvuslane, kes pole avalikult nõus poliitilise ühemeelsuse nimel valetama. Tema kõige suurem süü ja sobimatuse näitaja on tõik, et tegemist paistab olevat päris, mitte ühispartei libakonservatiiviga. Siis lasi ta kultuuriministeeriumi hoonelt eemaldada Ukraina lipu, mida mingil põhjusel peetakse progressistliku üldsuse poolt rängaks eksimuseks. "Kirstunaelaks" said talle uudistepanalile Lrytas antud intervjuu vastused Ukraina küsimustes.
Kui Lrytase ajakirjanik küsis kultuuriministrilt mida ta arvab Ukraina sõjaliste eesmärkide ja Krimmi staatuse kohta, siis vastas Adomavičius: "Need on ässitavad küsimused, seega ärme selle teemaga tegeleme. Sest see ei puuduta kuidagi [Leedu] kultuuriministeeriumit."
Kui ajakirjanik pressis ministrilt jätkuvalt välja vastust, kelle oma on Krimm, jätkas too: "Lõpetame mängude mängimise.… Kuskil on piir. Lõpetaks neil teemadel rääkimise."
Hiljem selgitas Adomavičius: "[Krimm] on okupeeritud Ukraina territoorium, mis nüüd on Venemaa käes."
Kui kultuuriministrilt küsiti, mida ta arvab Ukraina võidu kohta, vastas ta, et sellele küsimusele peab vastama Ukraina, mitte tema. "Jahh … see on keeruline küsimus. Päriselt. Tänases kaastekstis on sellele väga raske vastata. Ukrainalsed teavad seda ilmselt kõige paremini, milline on nende võit. … Meie saame neid ainult aidata selle võiduni jõudmisel. Kuid ainult nemad saavad seda öelda, mis see võit on. Kellegi teise eest pole võimalik vastata.
PPNA poliitik rõhutas lisaks, et kui Ukraina tahab kiiremini võiduni jõuda, peab see tegelema korruptsiooniga: "Ukraina võidaks selle sõja palju kiiremini kui seal oleks korruptsioon kontrolli all. Kui Ukraina ise kontrolliks korruptsiooni, oleks sellel võimalik eraldada palju rohkem raha riigikaitseks. See suudaks ennast kiiremini, paremini ja palju püsivamal viisil kaitsta."
Adomavičius lisas, et Ukraina korruptsiooniga võitlemise eest vastutab Ukraina ise, mitte Leedu kultuuriministeerium, kuid Leedu riik võib Ukrainat aidata teabe, teadmiste ja muu toega.
Sellised kultuuriministri arvamused olid sotsist peaministri Inga Ruginienė jaoks liiast ja 3. oktoobril teatas ta, et Adomavičius astub peatselt tagasi. Mida viimane mõned tunnid hiljem tegi.
Leedu ühispartei sisesed vastuolud paistavad siiski olevat suuremad kui sotsiaaldemokraatide ideoloogilised lahkarvamused PPNA-ga ja kultuuriministri koht jääb PPNA-le edasi ning uus inimene on sellele kohale väidetavalt juba olemas.
Leedu kultuurimarksistid lubavad oma jonnimisega jätkata, kuna nende sõnul ei sobi kultuuriministriks ükski nemunaslane.
"See ei ole lõpp. See on alles algus," kinnitas Leedu Tantsuteabe Keskuse juht ja üks konservatiivse kultuuriministeeriumi juhtkonna vastase mässu juht Gintarė Masteikaitė ajakirjandusele.
Kõige tipuks poetas Saksamaa saatkond teabekillu, et nad ei kutsunud Adomavičiust saatkonna 3. oktoobri Saksamaa Ühtsuspäeva vastuvõtule. Millest loetakse välja Saksamaa sekkumine Leedu sisepoliitikasse, mille kaastekstiks on asjaolu, et Saksamaa on lubanud Leetu paigutada oma 45. soomusbrigaadi.
Toimetas Karol Kallas