Saksamaa endise ühispartei konservatiivist kantsleri Angela Merkeli kinnitusel on Valdimir Putini sissetungis Ukrainasse süüdi Poola ja Balti riigid, mis ei soovinud Venemaaga läbi rääkida.
Merkel, kes juhtis Saksamaad aastatel 2005–2021, andis intervjuu Ungari päevalehele Partizan, milles kirjeldab, kuidas tänu Poola ja Balti riikide valitsuste tegevusele katkesid Euroopa Liidu diplomaatilised sidemed Venemaaga, mis omakorda tõi mõned kuud hiljem kaasa viimase sissetungi Ukrainasse, vahendab Daily Mail.
Saksamaa ajaloo ainsa naiskantsleri sõnul oli eelkõige Poola valitsuse vastuseis Minski lepete jõustamisele põhjuseks, mis andis Putinile julguse tungida 2022. aastal Ukrainasse.
Esimese Minski leppega sõlmiti 2014. aasta septembris vaherahu Ukraina ja Ukrainast eraldunud Donetski- ning Luhanski Rahvavabariikide vahel.
Antud leping tagas Merkeli sõnul ajavahemikus 2015–2021 Ida-Ukrainas "enam-vähem rahu", mis andis 2015. aasta suurpealetungis lüüa saanud Ukrainale võimaluse "koguda jõudu" ja "muutuda teistsuguseks riigiks".
Esimesest Minski leppest hoolimata puhkesid Venemaa toetatud jõudude ja Ukraina vägede vahel 2015. aasta jaanuaris taas lahingud. Sama aasta veebruaris sõlmiti Minsk II vaherahu, mis samuti ei suutnud kokkupõrkeid ära hoida.
2021. aastal "tundis" Merkel, et Putin ei "võta Minski leppeid enam tõsiselt" ja ta soovis "uut formaati, milles Euroopa Liit räägiks otse Putiniga".
Kuid teatud liiduvabariikidele selline mõte ei meeldinud, milleks olid esiti Balti riigid, kuid ka Poola oli selle vastu.
Merkeli sõnul "kartsid" need neli riiki, et "Euroopa Liidul pole Venemaa suhtes ühtset poliitikat".
Ta lisas, et nii ei saanud Venemaaga toona läbirääkimistest asja, siis ta lahkus ametist ja peale seda algas Venemaa sissetung Ukrainasse.
Toimetas Karol Kallas