Poola president Karol Nawrocki ohtumisel endise presidendi Andrzej Dudaga, Varssav, 8.01.2026 Foto: Scanpix

Poola presidendi Karol Nawrocki sõnul on Euroopa Liidu digiteenuste määrus "orwellilik", annab ametnikele liiga suure voli sõnavabadust piirata ja vetostas selle riigis rakendamise. 

Esimest korda üritas Poola sejm Euroopa Digiteenuste määruse (DSA) vastu võtta 2025. aasta oktoobris, kuid siis hääletasid rahvaesindajad selle mõtte 241 häälega 204 vastu maha. Novembris pandi tsensuurieelnõu uuesti hääletusele ja siis läks see läbi. Peale senatis sisse viidud muudatusi ja heakskiitmist kinnitas sejm seaduse lõplikult 2025. aasta detsembris. 9. jaanuaril pani Nawrocki seadusele veto.

Korporatistlik meedia, mida kujutab teiste hulgas süvariigi propagandakanal Politico, kirjeldab Nawrocki vetot Ameerika Ühendriikide presidendile Donald Trumpile meeldimise üritusena.

Euroopa Liidu liiduvabariikides pole loodud ühtegi suurt digiplatvormi. Samas soosiva maksupoliitika tõttu asuvad enamuse suurte tehnoloogiaettevõtete piirkondlikud kontorid Iirimaal, mis annab Euroopa Liidule voli neid lükata ja tõmmata. 

Nawrocki veto kujutab järjekordset vastasseisu Poola äärmuslikult progressistliku, süvariigi marionetist ja rahvusluse vaenlasest peaministri Donald Tuskiga.

Presidendi sõnul on DSA-s sätestatud alaealiste kaitsmise eesmärk küll õiguspärane, kuid samuti annab see ametnikele liiga ulatusliku kontrolli ilmavõrgu sisu üle, mis võib tuua kaasa "ametkondliku tsensuuri".

"Ma soovin selle selgelt välja öelda: olukord, kus internetis lubatud sisu üle otsustab valitsuse alluvuses tegutsev ametnik, meenutab George Orwelli romaani "1984" tõeministeeriumit," kirjutab Nawrocki vetot põhjendavas avalduses

Samuti hoiatas konservatiivist president, et kui võimudele antakse õigus otsustada, mis on tõde elik väärteave, siis selline olukord tühistab "samm-sammult" sõnavabadust. Ta kutsus üles seadust muutma viisil, mis kaitseks lapsi kuid ilmavõrgus lubatud sisu vaidlused lahendaks sõltumatu kohus.

Asepeaminister ja digivaldkonna minister Krzysztof Gawkowski süüdistas presidenti digplavormide eelistamises. "President pani veto ilmavõrgu turvalisusele," arvas minister ajakirjanike ees ja kurtis, et Nawrocki pärast jäävad lapsed pedofiilide ees kaitseta, pered väärteabe küüsi ning kasutajad hämarate algoritmide sakutada.  

Gawkowski sõnul on Poola üks väheseid liiduvabariike, kus DSA pole jõustunud ja kinnitas, et valitsus pingutab jätkuvalt selle rakendamise nimel.

Tuski neljast parteist koosneval valitsuskoalitsioonil pole sejmis piisavalt hääli presidendi vetode tühistamiseks, mis on pannud valitsuse suluseisu. Üldvalimised toimuvad Poolas 2027. aastal, kuid mõned poliitikakommentaatorid leiavad, et Tuski valitsus võib teovõimetuse tõttu kukkuda juba varem.

Probleem nii digiteenuste kui digiturgude määrusega (DSA ja DMA) seisneb selles, et nende kaudu üritatakse kehtestada ülemaailmset tsensuuri. Kui Ühendriikide suur digiplatvorm (FB, X, Instagram vms) tahab tegutseda Euroopa Liidu turul, siis peab see DSA tõttu tsenseerima samuti Ühendriikides elavate inimeste loodud sisu, mida eurokraadid ja valitsusväliste organisatsioonide tööstuse tsensorid peavad lubamatuks. Tegemist on äärmusliku sõnavabaduse ja arvamuste avaldamise õiguse piiramisega. Ühendriikide riigidepartemang tõlgendab Euroopa Liidu inimõiguste rikkumist "võimu kaitsmisena oma rahva eest".

Ühendriikide tänane valitsus peab DSA-d ja digiturgude määrust (DMA) inimõiguste rikkumiseks ning ebaõiglaseks konkurentsi tõkestamiseks. Hoiatuseks Euroopa tsensuurikehtestajatele on USA kehtestanud viiele Euroopa sõnavabaduse vaenlasele sanktsioonid. Samuti ähvardab liidu inimõiguste vaenu tõttu puhkeda kaubandussõda Ühendriikidega.

Toimetas Karol Kallas