Rootsi migratsiooniameti kodulehe ekraanitõmmis

Rootsi migratsiooniametis töötava vilepuhuja sõnul on suurem osa nimetatud riigiasutuse töötajatest sisserändajad, kes langetavad otsuseid klannivõrgustike põhiselt.  

Päevalehes Samnytt ilmunud intervjuus kirjeldatakse olukorda Rootsi migratsiooniametis (Migrationsverket), mis otsustab, kellele antakse asüüli, elamis- ja tööluba elik kodakondsus. Vilepuhuja sõnul on ameti töökultuur peale 2015. aasta Euroopa sisserändekriisi märkimisväärselt muutunud, vahendab Breitbart.

Ametniku sõnul on asutuse töökultuuris seatud esimuseks multikultuursuse "väärtused", mis kajastub otse töötajaskonna rassilises koosseisus, kelle hulgas moodustavad põlisrootslased vähemuse. Seda ametis, mille ülesandeks on riigipiiride kontrollimine.

Rootsi migratsiooniameti reklaam: "Kas sinu partner peaks kolima Rootsi sinu juurde?"

Samnytti allikas väidab lisaks, et paljudel ametnikel pole isegi Rootsi kodakondust ja kontorites ei suhelda igapäevaselt enam ainult rootsi keeles. Mis vilepuhuja sõnul võimendab omakorda "klannilisi" võrgustikke ja aitab kaasa teatud rahvusest inimeste edutamisele.

Ametniku sõnul loob see olukorra, kus erinevad rahvusgrupid ei saa üksteisest aru, ega suhtle üksteisega. Kurdid suhtlevad omavahel, seda isegi erinevate klannide puhul. Somaallased käivad läbi somaallastega, süürlased süürlastega ja nii edasi. Klannimõtteviis toob kaasa olukorra, kus ametisse tööle pääsenud sisserändaja hakkab mahitama oma sugulaste, tuttavate ja klanniliikmete Rootsi pääsemist. Eriti kehtib see Lähis-Ida päritolu sisserändajate puhul.

Vilepuhuja sõnul on kolmandik ameti töötajatest moslemid, kellest paljud on äärmuslased. Järjest enam mosleminaisi kannab tööl pearätti. 

Kui moslemite seas on palju usuvoole, siis Iisraeli ja juutidesse suhtuvad kõik ühtemoodi vaenulikult. Mis on üks moslemeid jõuliselt liitev teema.

Vilepuhuja sõnul pole migratsiooniametit võimalik enam muuta ja see tuleb täies ulatuses laiali saata. "Kui muuta ameti nime elik jagada ülesanded teiste ametite vahel, siis liiguksid samad inimesed sellega kaasa. Kõik algaks samamoodi otsast peale. Kui midagi soovitakse muuta, tuleb võtta aluseks täiesti uus lähenemine ja tööle uued inimesed."  

Toimetas Karol Kallas