Riigikogu valitsuserakondade häältega võeti vastu Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus, millega allutatakse ERR-i juhtorganid Reformierakonna kontrollile.
Riigikogus võeti eile 60 poolthääle ja 25 vastuhäälega vastu Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus.
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatused suurendavad ERR-i nõukogu liikmete arvu kolme võrra.
Kui riigikogu kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna on põhjendanud ekspertliikmete lisamist ERR-i sõltumatuse kasvatamise kaalutlusega, siis mitmed kriitikud on osutanud, et tegelikult taotles seadusemuudatus ERR-i juhtorganite allutamist Reformierakonna kontrollile.
Riigikogu ja endine liige Varro Vooglaid hoiatas, et seadusemuudatus annaks Reformierakonnale võimaluse määrata vahetult enne tuleva aasta märtsis toimuvaid riigikogu valimisi viieks aastaks ametisse enda poolt valitud ekspertliikmed, kasvatades sedasi oluliselt endale meelepäraste isikute osakaalu nõukogus.
"Esiteks aitaks selline lahendus saavutada nõukogus absoluutse enamuse, sest valitsuskoalitsiooni kuuluvate parteide fraktsioonide esindajaid ja valitsuskoalitsiooni nimetatud nn ekspertliikmeid oleks 13-liikmelises nõukogus kokku seitse. Kuna nõukogu otsused võetaksegi reeglina vastu koosseisu häälteenamusega, saaks sedasi asuda ERR-i nõukogus ellu viima samasugust teerullipoliitikat, nagu oleme viimased kolm aastat näinud riigikogus," kirjutas Vooglaid.
Vooglaidi sõnul on mõjuvõimu kasvatamine nõukogus oluline teadmises, et veel enne praeguse riigikogu koosseisu volituste lõppu nimetab nõukogu ERR-ile uue juhatuse, kuna tänase juhatuse volitused lõpevad vahetult pärast riigikogu valimisi 2027. aasta mais.
"Kolme uue nn ekspertliikme nimetamine aitab valitsuskoalitsioonile tagada uue juhatuse ametisse nimetamiseks vajaliku toetuse, sest rahvusringhäälingu seaduse kohaselt on selleks vaja nõukogu vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust ehk 13-liikmelise nõukogu puhul vähemalt üheksa liikme poolthäält," nentis endine ERR-i nõukogu liige Vooglaid.
Toimetas Markus Järvi