Norra kohus leidis, et massimõrvar Anders Behring Breivikut on vangistuses koheldud ebainimlikult ja alandavalt ning see ei ole kooskõlas demokraatliku ühiskonna väärtustega.
"Ebainimliku ja alandava kohtlemise keelamine esindab demokraatliku ühiskonna põhiväärtust. See kehtib igal juhul ka terroristide ja tapjate kohtlemisele," märkis kohtunik Helen Andenaes Sekulici otsuses, mis märgib Breiviku osalist võitu.
Breivik kaebas Norra riigi kohtusse, väites, et talle kohaldatud kinnipidamisrežiim on surmanuhtlusest karmim ja rikub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, mis keelab kinnipeetavate piinamise ja alandamise.
Breivik peab viibima päevas 22–23 tundi üksinduses ning ei tohi kaasvangidega suhelda. Valvurite ja kaplaniga võib ta rääkida üksnes läbi klaasbarjääri.
Samas on tema käsutuses kolm kongi – üks elamiseks, teine õppimiseks ja kolmas trenni tegemiseks –, televiisor koos DVD-mängijaga, mängukonsool, kirjutusmasin, raamatud ja ajalehed.
Kohtunik märkis, et Breivik on mõnikord läbiotsimiseks lahti riietatud naisvalvurite juuresolekul. Samuti pole vanglavõimud kohtuniku hinnangul teinud piisavalt, et leevendada Breiviku tervisekahjustusi, mis on tingitud rangest režiimist.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon sätestab: "Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada."
Anders Behring Breivik korraldas 22. juulil 2011 Oslos pommiplahvatuse, milles hukkus kaheksa inimest, ning tappis Utøya saarel 69 inimest, kes osalesid vasakpoolse Norra Tööpartei noorteliikumise suvelaagris. Breivik sai saarel segamatult tappa umbes 90 minutit ja andis end seejärel vastupanuta politsei erirühma kätte.
2012. aastal mõisteti Breivikule veretöö eest Norra seaduses ette nähtud maksimumkaristus – 21 aastat vangistust.