Vandeadvokaat Allar Jõks on saanud end rahvusliku ja konservatiivse erakonnana määratleva Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ametlikuks presidendikandidaadiks ning talle on toetust lubatud ka Vabaerakonnast. Objektiivi toimetus vaatleb, mida Allar Jõks on õiguskantslerina ja nüüd poliitikasse pürgiva juristina öelnud samasooliste kooselu ja kooseluseaduse teemal.
Abielu ja perekonna mõiste määratlemise ning samasooliste kooselu riikliku tunnustamise küsimused on viimastel aastatel tõusnud ühiskondliku debati keskmesse ning hakanud lõhestama koguni konservatiivseid jõude.
Õiguskantsler Jõks: samasoolistel paaridel pole õigust nõuda oma suhte reguleerimist
2006. aastal andis Allar Jõks õiguskantslerina vastuse Gay ja Lesbi Infokeskuse avaldusele, milles väideti, et homoseksuaalseid isikuid diskrimineeritakse, kuna neile ei ole tagatud põhiseaduses ette nähtud perekonna puutumatust ja kaitset. Jõksi seisukohta väljendab õiguskantsleri kantselei pressiteade, mis kannab pealkirja "Samasooliste isikute ebavõrdne kohtlemine peresuhte seadustamisel on põhiseadusega kooskõlas" ja mille kokkuvõte on järgmine:
"Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et samasooliste isikute ebavõrdne kohtlemine abielu sõlmimise mõttes on põhjendatud ja põhiseadusega kooskõlas. Samasoolistele seadusega tunnustatud ja riiklikult kaitstud peresuhtesse astumise mittevõimaldamise puhul ei ole tegemist põhiseadusvastase diskrimineerimisega. Põhiseadusest ja Eestile siduvatest rahvusvahelistest õigusnormidest ei tulene homoseksuaalsete paaride õigust nõuda samasoolise partnerlussuhte reguleerimist. Samasoolise partnerlussuhte võimaldamine on riigi poliitilise otsuse küsimus."
Mainitud pressiteade sisaldab ka otsest tsitaati Allar Jõksilt:
"Õiguskantslerina on mul võimalik anda oma seisukoht ainult õigusest lähtuvalt. Käesoleval ajal ei tulene ei Eesti põhiseadusest, Eesti õiguskorra osaks olevatest rahvusvahelistest ega ka Euroopa Liidu õigusnormidest homoseksuaalsetele paaridele mitte mingisugust õigust nõuda samasoolise partnerlussuhte reguleerimist. Samasooliste partnerlussuhte võimaldamine on riigi poliitilise otsustuse küsimus, millesse õiguskantsler sekkuda ei saa."
Vaidlus kooseluseaduse jõustumise üle
Ka nüüd, kümme aastat hiljem, ei ole Allar Jõks poliitikasse pürgiva juristina öelnud otseselt midagi, mis oleks toona väljendatud seisukohaga vastuolus. Vahepeal on aga olukord muutunud niipalju, et 2014. aasta oktoobris suruti riigikogus lihthääleenamusega läbi samasooliste paaride kooselu registreerimist võimaldav kooseluseadus, mille rakendamiseks vajalikud sätted jäid samas piisava arvu häälte (51) puudumisel vastu võtmata. Sestap kirjutati lootuses, et parlamendi järgmine koosseis viib töö lõpule, seadusesse järgmine punkt: "Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega."
Seaduse vastased on veendunud, et seda sätet tuleb mõista sõna-sõnalt ja ilma rakendusaktideta (mida pole tänini suudetud vastu võtta) kooseluseadus ei jõustu. Seaduse pooldajad väidavad, et seadus on vastu võetud ja jõustunud ning selle alusel saab kooselulepinguid sõlmida, ehkki rakendusaktid puuduvad.
2015. aasta novembris asus Allar Jõks advokaadina seisukohale, et kooseluseadus jõustub 1. jaanuaril 2016, sest seadust polevat võimalik jõustada tingimuslikult. Jõks viitas kooseluseaduse paragrahvile 26, mille järgi jõustub seadus 1. jaanuaril 2016 koos rakendusaktidega, ning põhiseadusele, mille kohaselt jõustub seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei ole teist tähtaega.
"Järelikult seadus jõustub 1. jaanuaril 2016. Seadust ei ole võimalik jõustada tingimuslikult ehk seotuna rakendusaktide vastuvõtmisega," leidis Jõks ja märkis, et "Lauseosa "koos rakendusaktidega" väljendab riigikogu unistust rakendusaktide vastuvõtmise ajast."
Samasooliste kooselu küsimuse panemisest rahvahääletusele
23. mail 2016 teatas Allar Jõks, et soovib kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks. Sellekohasel pressikonverentsil ütles Jõks päevapoliitilisi teemasid kommenteerides, ei toeta kooseluseaduse või immigratsioonipoliitiliste küsimuste panemist rahvahääletusele. "See on pingete kanaliseerimise küsimus. Sellist küsimust ei saa panna rahvahääletusele, kas kaitsta vähemuste huve," rääkis Jõks ja võrdles rahvast lapsega: "Lapsele tuleb selgitada põhjuseid."
1. juunil vahendas ERR-i portaal uudise, et Allar Jõksi kohtumisel Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni liikmetega jäädi eriarvamusele kooseluseadust puudutavas. EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison ütles meediale:
"Kandidaat Jõks kinnitas, et põhiseadusest ei tulene mitte mingisugust õigust või kohustust samasooliste abielule. Ja kui laiendada perekonna definitsiooni kui aluspõhimõtet, siis peaks see minema rahvaküsitlusele. Küll aga ta ei pea vajalikuks korraldada tsiviilpartnerluse ehk majanduslike suhete reguleerimist samasooliste paaride osas. Et juriidiliselt on seal kõik korrektne. Loomulikult meie ei näe mitte mingisugust vajadust lisaks korraldada regulatsioone samasooliste paaride osas kooseluseaduse näol."
Möödunud pühapäeval, 5. juunil, kritiseeris Jõks IRL-i volikogul peetud kõnes mõnedes küsimustes ühiskonnas tekkinud vastandumist ja väljendas nägemust suuremeelsest Eestist, kus erinevate vaadetega inimesed saavad "vihapriilt" ka kõige tundlikematel teemadel kõneleda.
"Eesti avalik mõtteruum on vaenumüüriga lõhestatud. Erakonnad on koondamas valijaid kooseluseaduse ja pagulastega palistatud sallivuse rindejoone taha. Paraku on nii, et käsukorras ja sildistades hoolivust ja armastust ei loo. Isegi mitte erakonnad. Ning muutuma ei pea valija vaid just erakonnad," rääkis Jõks.
Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamisest
Sotsiaaldemokraatide presidendikandidaat Eiki Nestor on avameelselt teatanud, et presidendina jätaks ta kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse – sellekohase eelnõu on kahel korral esitanud EKRE ja mõned Keskerakonna fraktsiooni liikmed – välja kuulutamata, sest tema sõnul on inimõigused põhiseadusega kaitstud ja inimestele antud õiguste tühistamine on põhiseaduse vastane.
Vandeadvokaat Jõksi seisukohta me selles küsimuses praegu ei tea.