Objektiivi toimetuse arvates on Euroopa olukord kliiniline ja see tuleb lahendada kliiniliste meetmetega: piirid kinni, mõlemal pool Vahemerd tegutsevale inimkaubandusmaffiale päitsed pähe, illegaalsed piiriületajad Euroopast välja. 

Džihaad Berliini ausate ja muhedalt ümarate bürjerite piparkoogilõhnalisel jõuluturul. ISIS valdab suurepäraselt kujundikeelt ja tabavamat jõulukaarti poleks nad Angela Merkeli Saksamaale ja ülejäänud rasvunud Kesk-Euroopale suutnud saata.

Euroliberaalide mõistusepimenduse viljana sündinud järjekordse veretöö ametlike seletuste ja reaktsioonide juures pole siinkohal mõtet peatuda – see oleks umbes sama viljakas tegevus, kui kommenteerida vanadusnõtrust põdeva vanuri igat meeleliigutust ja ärrituda tema vaesekese sonimiste ja mälukaotuste peale. Sellel pole enam ammu mingit mõtet.

Olukord on kliiniline ja see tuleb lahendada kliiniliste meetmetega: piirid kinni, mõlemal pool Vahemerd tegutsevale inimkaubandusmaffiale päitsed pähe, iga seadusrikkumisega või isegi halva ja provotseeriva käitumisega vahele jäänud külaline Euroopa piiridest välja. Kohe tuleb alustada ka aeganõudvama protsessiga: Euroopast tuleb välja saata kõik illegaalsed piiriületajad, kellest tehakse siin vaikselt varjupaigataotlejad ja hiljem rahvusvahelise kaitse saajad.

Vägistamiste ja seksuaalkuritegude teostajat peavad tabama ranged karistused, mille hulgas on maalt välja saatmine pigem preemia kui karistus. Oma maa seaduskuulekaid kodanikke tuleb olukorrast adekvaatselt teavitada ja kui vaja, ka relvastada. Relvastatud ja sekkumisvalmid kodanikud peavad näitama igasuguse avaliku ahistamise suhtes nulltolerantsi.

Ahistaja, käperdaja, vägistaja ja džihadist peab teadma, et eelisjärjekorras kaitstakse naisi ja lapsi ning iga väiksemagi temapoolse signaali ilmnedes peab ta arvestama kas kohese füüsilise meeldetuletusega või suvalisest trajektoorist lendava 9-millimeetrise läbimõõduga metalltükiga.

Vasakliberaalide jutud rassismist Euroopa 2016. aasta vereohvrite taustal tuleb kõikide ametlike autoriteetide toimest välja naerda ja marginaliseerida, kuna kujutavad endast eksituse kaudu võimu juurde murdnud segaste kohvikuintellektuaalide luulet. Need ulmad tuleb seada viisakalt, ent samas resoluutselt sinna, kus on nende algne koht – kohvitassi ja absindiklaasi taha, äärelinnade odavatesse urgastesse.

Kui paljud imestavad ikka veel selle üle, kuidas see kõik juhtus, siis meie imestame pigem selle üle, et Berliini-stiilis rünnakuid pole olnud kordades rohkem.

Samamoodi imestame me selle üle, et vähemalt esialgu on džihaad jätnud rahule sõjajärgse Euroopa erinevatel perioodidel ilmsiks tulnud ja tänaseks pea puutumatud grupid, mida üks õige islamist peaks kogu hingest vihkama: juudikogukonna ja homoklubi. Ilmselt on džihaadi gurud, kes nad iganes ka pole, mõistnud, et selleks pole aeg veel küps ja praeguses Euroopas tuleb oma hävitamiskihk pöörata pigem Berliini bürjerite kui vana maailma kaksiktornide pihta. Ent tulevad ka need ajad, kui viimased pannakse langema.

Igal juhul, aasta 2017 tõotab tulla kõikide märkide järgi veelgi pingelisem. Nii kaua, kui euronomenklatuuri esindajate nagu Jean-Claude Junckeri ja Angela Merkeli viljeletud Euroopa vanadusnõtrus istub soojas kabinetis, teeb otsuseid ja kujundab poliitilist reaalsust, nii kaua võime ette näha vaid kasvavat vereohvrite kuhja.