Mõne päeva eest valitsuskoalitsiooni poolt avalikkuse ette toodud plaan rahvaalgatuse õiguse taastamiseks Eesti Vabariigis on üksnes näiline ega muudaks praktiliselt mitte midagi, tõdetakse seekordses saates "Fookuses".
Sihtasutuse Terve Rahvas nõukogu liikme Toomas Vooglaiu sõnul paistis valitsuse plaan esmasel vaatlusel väikese sammuna rahvaalgatuse taastamise poole, ent järelemõtlemisel ilmneb plaani näilisus, kuna otsus selle kohta, mida rahvaalgatuse korras esitatud eelnõuga peale hakata, jääks ikkagi üksnes riigikogu langetada.
"Ainus võimalus anda rahvaalgatusele reaalset jõudu seisneks selles, kui rahva poolt algatatud eelnõu läheks riigikogu poolt vastu võtmata jäädes rahvaalgatusele," toonitas ta ja osutas sellele, et pole mõtet koguda allkirju kümnelt tuhandelt inimeselt selleks, et algatada eelnõu, mis oleks täpselt samade järlemitega kui ühe riigikogu liikme algatatud eelnõu.
Ka Varro Vooglaiu sõnul on valitsuse plaanist jäänud välja peamine osa rahvaalgatuse ideest, mis seisneb selles, et kui rahvaeesindajad eiravad rahvaalgatuse kaudu tehtud ettepanekut, siis läheb otsustamine rahva enda kätte.
"Rahvaalgatuse tõelisel kujul taastamine on väga oluline mitte üksi otsedemokraatia võimaluste taastamiseks, vaid ka esindusdemokraatia toimimise seisukohast, et need, kes on valitud rahvaesindajaks ka reaalselt tegutseksid rahva esindajana ning et eksisteeriks kontrollmehhanismid, mille kaudu esindajaid ohjes hoida," ütles ta.
Tema sõnul nägi just sellise mehhanismi rahvaalgatuse näol ette 1920. aasta põhiseadus, tagades, et väljend "poliitiline vastutus" ei oleks tühipaljas sõnakõlks ning et rahvaesindajaks valitud ei saaks rahva tahtest tuimalt üle sõita.
Toomas Vooglaiu hinnangul on põhimõtteliselt positiivne, et valitsuserakonnad tunnistavad lõhet rahva ja riigikogu vahel ning et nad väljendavad põhimõttelist soovi seda lõhet ületada, ent paraku ei ole väljakäidud meede lõhe ületamiseks piisav.
Saates osutati, et mitu järjestikust küsitlust on kinnitanud Eesti Vabariigi kodanike soovi saada poliitiliste otsuste langetamisel senisest ulatuslikumad võimalused, mis on loogiline, pidades silmas, et põhiseaduse kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja ning et selle staatuse teostamiseks peavad tal olema ka vajalikud võimalused.
Sellest tulenevalt oleks vaja rahvaalgatuse taastamisel hoolitseda, et rahvaalgatuse korras ei piirduks rahva võimalused vaid ettepaneku tegemisega, vaid et tagatud oleks võimalus vajadusel ka otsustamises osaleda, tõdeti teema kokkuvõtteks.
Vaata lähemalt saatest.