Varro Vooglaid toob oma repliigis välja, kuidas juhtus nii, et tema vastulause president Ilvese nõuniku Urve Eslase poolt Objektiivi suhtes esitatud süüdistustele osutus lehe paberväljaandes kordades lühemaks kui süüdistuste esitamiseks antud maht, olgugi, et vastulauseks sai selgesõnaliselt küsitud sama ruumi.
Eesti Päevalehe toimetus küsis Urve Eslase poolt Objektiivi vastu esitatud süüdistustele vastulause avaldamisega seonduvalt, kas sobib, kui vastulause saab tervikkujul avaldatud veebiväljaandes, aga paberlehes lühendatult, nagu sai lühendatult paberlehes avaldatud ka Eslase artikkel.
Ma vastasin: "Mis puutub vastulause lühendamisse paberlehes, siis põhimõtteliselt on see vastuvõetav, kui maht jääb samaks kui Eslase artiklil paberlehes. Palun öelge sel juhul tähemärkide arv koos tühikutega ja lühendame teksti lähimate tundidega neisse piiridesse."
Selle peale sain vastuse, et paberlehe tarvis tuleks lühendada vastulauset 2500 tähemärgini koos tühikutega. Nii ka tegin, kärpides algselt rohkem kui 8500 tähemärgi pikkuse vastulause enam kui kolm korda lühemaks, visates sealt palju olulist välja ja surudes selle napi 2493 tähemärgi piiresse. Seda tehes lähtusin eeldusest, et vastavalt minu poolt selgelt väljandatud seisukohale anti meile paberlehes vastulauseks sama palju ruumi kui Eslasele Objektiivi vastu süüdistuste esitamiseks.
Kuidas asi tegelikult välja kukkus, seda täheldasin nähes oma vastulauset paberlehes ja märgates visuaalselt, et selle maht on võrreldes Eslase artikli mahuga trükitud Eesti Päevalehes ilmselgelt kordades väiksem. Kas niisugune lahendus on ausameelne, väärikas ja õiglane, seda võib igaüks ise otsustada, vaadates lisatud võrdluspilti.
Samasse ooperisse kuulub ka see, kuidas mu vastulause ka Eesti Päevalehe veebiväljaandes ja Delfis esitati (vt ülaltoodud videost lähemalt). Nimelt kui Urve Eslase artiikel rippus kaks päeva nii EPLi veebis kui ka Delfis esimesel kohal või ühel esimestest kohtadest, siis minu vastulause leidmiseks tuli EPLi veebis tükk aega allapoole kerida ja Delfis polnud seda üldse esilehel, ei ülal ega all.
Tõsi, kui andsin sellest EPLi toimetusele teada, siis tehti väidetavalt mingid kohendused selleks, et lugu "natuke nähtavamale kohale" tuua, kusjuures toimetuse selgituse kohaselt polnud mu vastulauset Delfi esilehel üldse näha, kuna keegi olevat unustanud selleks vajaliku linnukese veebilehe administreerimise süsteemis kirja panna.
Niisugustes asjades ei ole meie jaoks mitte midagi üllatavat, aga lugejaile, kes ei ole peavoolumeedia toimimisega lähemalt kokku puutunud, on siin näide, kuidas asjad käivad. Päris kindlasti ei ole tegu üksikjuhtumiga, vaid tunduvalt laiemat mustrit näitlikustava kaasusega. Hea on see, et erinevalt valdavast enamikust inimestest on meil Objektiivi näol koht, kus selliseid asju laiema avalikkuse ette tuua.
