Idapoolsete liikmesriikide nagu Poola ja Bulgaaria sõnutsi suruvad suured Euroopa maaomanikud ja supermarketid hinnapoliitikaga kõrvale nende omad põllumehed ja poepidajad.
Seetõttu on mitmed riigid võtnud vastu ridamisi keerukaid seadusi, et kaitsta oma farme ning kindlustada oma põllumajandustööstuse ellujäämine ja edu.
Uute reeglite kehtestamine on omakorda põhjustanud pelgust, et endised kommunismimaad teevad ühisele turule lõpu peale, kirjutab Express – ning seetõttu on eurokraadid asunud vasturünnakule.
Bulgaarias on Euroopa Komisjon käivitanud rikkumismenetluse seaduse suhtes, millega nõutakse investoritelt viis aastat riigis elamist, enne kui nad põllumaad osta tohivad.
Rumeenia puhul punnib Brüssel vastu reeglitele, et supermarketid peavad hankima vähemalt 51 protsenti oma tarnetest kohalikelt pakkujatelt.
Kõige kibedam lahing käib aga Poolas, kus Brüssel on andnud korralduse tühistada maks, mis annab nende hinnangul väikese käibega kohalikele kauplustele selektiivse eelise suurte välismaiste kaubakettide ees.
Lisaks sellele jätkab Poola seaduste jõustamist, millega nõutakse maad osta soovivatelt isikutelt eelnevalt vähemalt kümme aastat Poolas elamist.
Nagu ütles Rumeenias maaelu eest võitleva rühmituse Eco Ruralis esindaja Attila Szocs, on "kindlasti tegemist katsega [ühisturgu õõnestada], kuid ma ei pea seda põhjendamatuks."
Ta selgitas: "Euroopas on maa[ostu]palavik, kus rahvusvahelised firmad ja riskifondid investeerivad jõuliselt maaomandisse, puhtalt tööstuslikel või spekulatiivsetel eesmärkidel, muutes selle ressursi noorte farmerite jaoks üha raskemini kättesaadavaks."
Ostupalaviku taga on põllumaa oluliselt odavam hind endises "nõukogude" blokis võrreldes Lääne-Euroopaga.
Kui Poolas maksis hektar põllumaad keskmiselt 9481 eurot hektarist, siis Hollandis oli ametlik hind tänavu märtsis 59 115 eurot.
Seejuures pole Poola põlumajandusliku maa hinna poolest veel Ida-Euroopa odavaim ostupaik.
Helir-Valdor Seeder: rahvuskultuurid on sündinud maal, ja kui miski on surnud, siis linnas