Läinud nädalal avaldasid Tanel Paas ja Berit Teeäär artikli, mis käsitles Ühiskonnauuringute Instituudi uurimust vabaühenduste rahastamise kohta. Uurimusest selgus, et Eesti kodanikuühiskond sõltub valdavalt riiklikust rahastamisest ning täidab paljuski ka riigi ideoloogilist tellimust. Olukorda lahkavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi.
Ühiskonnauuringute Instituudi uurimust kommenteerides kirjutavad Paas ja Teeäär, et avaliku raha toel tegutseb Eestis arvukalt kodanikeühendusi, kelle seisukohtadega pole suurem osa ühiskonnast vähimalgi määral nõus.
"Eesti on riik, kus peetakse oluliseks vabakonda ja kodanikualgatust, samas on paljud kolmanda sektori organisatsioonid riigi ülalpidamisel. Vastuolu peitub selles, et avaliku raha toel tegutseb ka arvukalt kodanikeühendusi, kelle seisukohtadele oponeerib arvestatav osa ühiskonnast," kirjutavad ajalehes Postimees avaldatud analüüsi tutvustavas artiklis pealkirjaga "Sõnakamad vabaühendused on riigi ülalpidamisel" Ühiskonnauuringute Instituudi arvamusküsitluste koordinaator Tanel Paas ja Berit Teeäär.
"Kokku olid uuritud 24 ühingu tulud aruannete põhjal 2015. aastal veidi üle kuue ja poole miljoni euro, eraannetused sellest napp pool miljonit. […] 2014. aastal olid summad ligilähedased: tulud kokku 6,2 miljonit ning eraannetused sellest 540 000 ehk kaheksa ja pool protsenti," kirjutavad uurimusest Teeäär ja Paas.
Tasub mainida, et märkimisväärse osa, lähedale poole kogu eraannetuste summast, täitsid ära ligi 6000 Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks füüsilisest isikust annetajat.
Järvi ja Vooglaid analüüsivad konkreetsete näidete ja tabelite varal olukorda, kus suuremalt jaolt iseseisval ja riigist sõltumatul rahalisel baasil toimiv kodanikuühiskond Eesti riigis üleüldse puudub ning riiklikult rahastatud võltskodanikuühiskond täidab lihtsalt riiklikku tellimust.
Eriliselt paistab see silma ideoloogiliselt tundlikel teemadel aktiivselt kaasa rääkivate ühenduste juures nagu Eesti LGBT Ühing, Eesti Seksuaaltervise Liit ja Eesti Inimõiguste Keskus, millest on aastate jooksul moodustunud lihtsalt sotsiaalministeeriumi ideoloogiatöötajate filiaal, mis sama moodi nagu ministeeriumgi, on meie kõikide maksurahast üleval peetud ja heldelt rahastatud.
Näitena võib tuua Eesti LGBT ühingu, mis viimase viie aasta jooksul on saanud sotsiaalministeeriumi vahendusel Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu tegevustoetust 172 526 eurot: 2013. aastal eraldati ühingule aastatoetust 6000 eurot, 2014. aastal 22 000 eurot, 2015. aastal 40 000 eurot, 2016. aastal 39 526 eurot ja 2017. aastal suisa 65 000 eurot.
"Kõigist uuritutest tõuseb esile Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), mis tegutseb ainult eraannetuste toel, annetajaid on ka märkimisväärne hulk: 2015. aastal 5598 füüsilisest isikust annetajat," räägivad Paas ja Teeäär ning lisavad võrdluseks, et "ülejäänud organisatsioonide puhul moodustasid eraannetused vaid mõne protsendi tuludest – 24 kodanikuühendusest 15 puhul oli eraannetuste osakaal mõlemal aastal vaid 0–3 protsenti tulust."
Saates tuleb juttu veel erakondade rahastamisest ja lahendustest, mis võiksid viia tõelise kodanikuühiskonna tekkeni. Eesmärgiks peab olema kodanikuühiskonna suukorvistatud surrogaadi ja pahemliberaalide ideoloogiliste hääletorude riikliku rahastamise peatamine, tõdevad Vooglaid ja Järvi.
Kuula ja vaata lisa videost!
Analüüs: pea kõik vasakliberaalsed "vabaühendused" on valdavalt avaliku võimu rahastatud
Eesti LGBT Ühing on saanud viimasel viiel aastal sotsiaalministeeriumilt 172 526 eurot toetust