Kõrgharidus ei tähenda ammugi enam laia silmaringi ja parimat arusaamist maailma toimimisest, vaid sageli hoopis ideoloogilist ajupesu kahasse pooliku akadeemilisusega ehk siis kõrgharidusega, millest on poliitiliselt ebakorrektne õpetuse osa eemaldatud, kirjutab rahvuslasest ajakirjanik Jüri Kukk.
Ilmselt on paljud tähele pannud, et Eestis ja kogu Euroopas globalismi ja traditsioonilise maailmamudeli pooldajate vahel käivas ideoloogilises sõjas kasutatakse ühe relvana ära inimeste haridustaseme ning töö- ja elukohajärgse tausta rõhutamist. Nii on Kantar Emori ja Turu-uuringute aktsiaseltsi tehtavates arvamusuuringutes sageli eraldi välja toodud, et näiteks linnainimesed, kõrgkooli lõpetanud ja ettevõtjad on geiagenda ning pagulaste poolt, madalama haridusega ja maainimesed aga vastu. Sellest läbi kumav sõnum on täiesti ühemõtteline – haritud ja ettevõtlikud inimesed on kõige eesrindliku ja uue poolt, harimatud ja maakad ehk pööbel ja matsid vastu! Statistilised andmed võivad isegi õiged olla, aga hinnangud see-eest täiesti meelevaldsed. Vähese haridusega ja maal elav inimene on mõnigi kord tervemalt mõtlev, kui linna kiires elurütmis rabelev ja infost üleküllastunud haritlane.
Kahtlemata on kõrgharitud inimesed laiema silmaringiga, ettevõtlikud inimesed palju reisinud ja linnainimesed kolkakülade omadest enam teistega suhelnud. Põhjusi, miks keegi on oma meelsust uuringutes just nii avaldanud, on tegelikult palju rohkem, mis ei luba inimeste toetust ühele või teisele protsessile tegelikkuses taandada pelgalt ettevõtlikkusele ja saadud haridusele. Nii näiteks on Eestis juba päris tugevalt kanda kinnitanud poliitkorrektsus ja meie ettevõtjatest ei julgeks keegi enam avalikult tunnistada oma vastuseisu homoseksualismile – ründav geiagenda hävitaks kohe tema ettevõtte maine ja peletaks klientuuri eemale. Tuletage vaid meelde, kuidas Swedbank nõudis kõigest paari geide Twitteri-säutsu peale tagasi Aadu Lukase Fondile annetatud ja sihtasutusele Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks kodanikuühiskonna arendamise eest antud preemiaraha! Pagulasi toetavad paljud ettevõtjad ka nende maaletoomisega kaasnevate rahasummade tõttu, millega tahetakse näiteks pagulaskeskusi renoveerida, mis aga tähendab tellimusi, ning oluline on neile ka odava tööjõu sissevool – omadele ju maksta ei raatsita, mida näitab tööjõu vool Soome, võõrad aga on alati töötasu osas leplikumad.
Kõige olulisem aga on see, et kõrgharidus ei tähenda ammugi enam laia silmaringi ja parimat arusaamist maailma toimimisest, vaid sageli hoopis ideoloogilist ajupesu kahasse pooliku akadeemilisusega ehk siis kõrgharidusega, millest on poliitiliselt ebakorrektne õpetuse osa eemaldatud. Paljud Lääne kõrgkoolid on juba 1970. aastate üliõpilasrahutuste ajast lammutava marksismi ja LGBT pesad, kust tulevad välja ajupestud ning vaid ühes suunas mõtlevad noored. Akadeemilisus sulab ülikoolidest nagu kevadine lumi, sest ka Lääne teadusringkonnad on rakendatud ideoloogia teenistusse. Nii näiteks arendavad paljud teadlased tõsimeeli selliseid vasakpoolsete lemmikväiteid, et rasside ja sugude erinevus olevat vaid sotsiaalsed konstruktsioonid meie peades ning homoseksualism igati normaalne. Kuigi valge ja negroidse rassi erinevust näeb juba visuaalsel hinnangul ning homoseksualismist pole võrsunud mitte ükski inimkonna helgeim pea, ei Leonardo Da Vinci, Isaac Newton, Immanuel Kant ega Dmitri Mendelejev.
Ideoloogiline kõrgharidus ja sellest tulenev poliitkorrektne teaduskäsitlus paneb küsima – kui homoseksuaalsus nii normaalne on, siis mis mõtet on inimkonna eksistentsil üldse? Jah, meid on sel planeedil ülearu, aga kui inimsugu oleks ka selle taevakeha jaoks optimaalselt või väheneks nende arv mingi katastroofi tõttu eksistentsi jaoks ohtlikult väikeseks, siis mida annab homoseksualism reaalselt? Inimkonna taastootmine toimub ikkagi mehe ja naise armastusest, geid aga on nagu kuivanud puudega mets – kütet ehk saab, aga uusi võrseid enam mitte. Kui aga inimkond hakkab lapsi kunstlikult geide kaudu tootma, siis see pole enam inimlik, looduslik ega jumalik – see on robotiliin. Kaudselt samamoodi võiks vaadelda ka globalistlikku rahvaste segamist – kui lähtuda Lääne ateismist ja eeldada, et Jumalat pole olemas, siis miski pani ikkagi erinevad rahvad oma kodumaal just nendes looduslikes oludes elama, keelt, kultuuri ja kombeid välja kujundama, ja mis õigus on tänasel Lääne ennasttäis rahakal ideoloogil, nagu seda on George Soros, seda omatahtsi ümber kujundada?
Lõpuks jõuame selle kõige olulisema momendi ehk moraalsuseni. Filosoofid väidavad, et inimesel on jumalik ja loomalik pool. Jumalik osa paneb meid käituma mõistuse ja tunnete, loomalik pool aga instinktide järgi. On ilmselge, et kõrgharitud inimesed peaksid olema tugevama jumaliku poolega. Praegu tundub Lääne kõrgkoolide lõpetajate seas siiski loomalik pool kippuvat üle kasvama, sest viljatu omasooiharus, meeste ja naiste kui sugude erinevuse eitamine, sooneutraalsete inimeste kujundamine, sageli juba ka kuritegelike ja perverssete kalduvuste normaliseerimine (pedofiilia lapsnaiste ja seksuaalea alandamise kaudu, zoo- ja nekrofiilia ning intsesti lubamise taotlemine jne), rahvaste vägivaldne liigutamine ja kokkusulatamine ei viita mingilgi moel kõrgele moraalsusele ehk jumalikkusele (seda ka mittereligioosses tähenduses). Maailm loomastub kõike lubavate vabaduste üleforsseerimise ja ebanormaalsuste legaliseerimise tõttu ja inimkond, kes seda lubavat ja soodustavat õpetust kõrghariduseks peab, pole oma eksistentsi eriti väärt.