Justiitsminister Urmas Reinsalu on otsustanud avalikult tagasi lükata Euroopa Komisjoni ettepaneku kriminaliseerida internetis leviv vihakõne, vahendab Postimees. "Eestis ei ole vihakõne kriminaliseeritud ja justiitsministeerium seda teha ka ei plaani," ütles ta.
Seejuures on justiitsminister lasknud ministeeriumi kodulehelt eemaldada Kristen Michali ministriks oleku ajal välja töötatud ja sellest ajast seal kuvatud vihakõne kriminaliseerimise kava.
"Minu justiitsministri ametiajal pole ma pidanud vajalikuks midagi selles suunas teha ega ole seda ülesandena püstitatud ka järgmistes töökavades," selgitas Reinsalu.
Tema sõnul on Eesti kehtiv õigus piisav ja mingit täiendavat "vihakõne" karistusõigust Eesti ühiskond ega õigusruum ei vaja.
"Euroopa Liidu õigust tuleb üle võtta terve mõistusega," sõnas ta.
Eesti karistusseadustiku paragrahvis 151 on praegu sätestatud vaenu õhutamise keeld, mille kohaselt on karistatav avalike üleskutsete tegemine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega põhjustati reaalne oht isiku elule, tervisele või varale.
Nn vihakõne kriminaliseerimisest huvitatud gruppide sooviks on ennekõike just see, et riiklikult saaks karistada inimesi nende väljaütlemiste eest sõltumata sellest, kas nende väljaütlemistega põhjustati oht kellegi elule, tervisele ja varale või mitte.
Tegeliku ohu nõude kaotamine on loonud paljudes lääneriikides eeldused ideoloogilise diktatuuri kehtestamiseks, sest sageli on riiklik karistusvõim rakendatud nö poliitiliselt ebakorrektsete väljaütlemiste mahasurumise teenistusse.
Toimetas Varro Vooglaid
(Mõtte)politsei palus 74-aastasel naisel kustutada transsoolisust kritiseerivad postitused
Rootsi on saavutanud "vihakõnes" süüdimõistmiste vallas 10-kordse kasvu