Põhjendamatu on väita nii seda, et abielu mõistele mehe ja naise liiduna põhiseadusliku kaitse andmine pole teiste riikide põhiseadustes levinud, kui ka seda, et abielu mõistele pole põhiseaduslikku kaitset tarvis, sest abielu juba on määratletud mehe ja naise liiduna, kirjutab SAPTK juht Varro Vooglaid.
Möödunud aasta detsembris avaldas rahvusringhääling oma portaalis uudise, milles kajastati erinevate parteide esindajate seisukohti seoses EELK peapiiskopi Urmas Viilma poolt esitatud ja ka Eesti Kirikute Nõukogu poolt toetatud ettepanekuga anda Eestis abielu mõistele põhiseaduslik kaitse ("Abielu mehe ja naise liiduna põhiseadusesse panekut toetavad IRL ja EKRE", 12.12.17).
Muuhulgas vahendati artiklis riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikme Jüri Adamsi väidet, nagu oleks abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmise ettepanek teiste riikide konstitutsioonide kontekstis kohatu, sest abielu polevat Euroopas pea kusagil põhiseadustes mehe ja naise liiduna defineeritud ning Läti olevat meie kontinendil ainuke riik, kus seda on tehtud.
Paraku ei vasta Adamsi põhjendus tõele. Raske on öelda, kust tema väärinfo pärineb, samuti on teadmata põhjus, miks seda väärinfot levitanud BNS ja ERR ei teinud suurest toimetuslikust ressursist hoolimata kohast faktikontrolli. Igal juhul on tõde hoopis see, et riike, kus abielu mõistele kui mehe ja naise liidule on antud põhiseaduslik kaitse, on Euroopas kokku koguni neliteist. Järgnevalt esitan vastavate sätete formulatsioonid kõnealuste riikide põhiseadustes.
- Läti põhiseaduse paragrahv 110 (2006): "Riik kaitseb ja toetab abielu kui mehe ja naise liitu, perekonda, vanemlikke õigusi ja laste õigusi. […]"
- Leedu põhiseaduse paragrahv 38 (1992): "Abielu sõlmitakse mehe ja naise vastastikkusel vabatahtlikul nõusolekul."
- Valgevene põhiseaduse paragrahv 32 (1994): "[…] Abiellumisikka jõudnud mehel ja naisel on õigus vaba tahte alusel abielluda ja rajada perekond."
- Ukraina põhiseaduse paragrahv 51 (1996): "Abielu rajaneb mehe ja naise vabatahtlikul nõusolekul. […]"
- Poola põhiseaduse paragrahv 18 (1997): "Abielu kui mehe ja naise liit, samuti perekond, emadus ja vanemlus, on Poola riigi kaitse ja hoole all."
- Slovakkia põhiseaduse paragrahv 41 (2014): "Abielu on mehe ja naise unikaalne ühendus. Slovakkia Vabariik kaitseb abielu kõigis selle aspektides ja toetab selle heaolu. […]"
- Ungari põhiseaduse artikkel L (2012): "Ungari kaitseb abielu institutsiooni mehe ja naise liiduna, mis on sõlmitud vabatahtliku otsusega, ning perekonda kui rahvuse püsimise alust. Perekondlikud sidemed rajanevad abielul ja/või vanemate ja laste suhetel."
- Horvaatia põhiseaduse paragrahv 6 (2013): "Perekonnale kuulub riigi eriline kaitse. Abielu on mehe ja naise elav liit. […]"
- Serbia põhiseaduse paragrahv 62 (2006): "Igaühel on õigus otsustada vabalt abiellu astumise või selle lahutamise üle. Abielu sõlmitakse riigivõimu ees mehe ja naise vabatahtlikul nõusolekul. Abielu sõlmimisel, kestmisel ja lahutamisel tuginetakse mehe ja naise võrdsuse põhimõttele. Abielu ning abielulisi ja perekondlikke suhteid reguleeritakse seadusega. Seadusega määratud ulatuses on abieluväline kooselu abieluga võrdne."
- Montenegro põhiseaduse paragrahv 71 (2007): "Abielu võib sõlmida üksnes mehe ja naise vabatahtlikul nõusolekul. Abielu rajaneb abikaasade võrdsusel."
- Bulgaaria põhiseaduse paragrahv 46 (1991): "[…] Abielu on mehe ja naise vabatahtlik ühendus. Õiguslikult kehtivaks loetakse üksnes tsiviilabielu."
- Armeenia põhiseaduse paragrahv 35 (2005): "(1) Abiellumisikka jõudnud mehel ja naisel on õigus vabatahtlikul nõusolekul abielluda ja rajada perekond. Abiellumisiga ning abielu sõlmimise ja lahutamise protseduur sätestatakse seadusega. (2) Abielludes, abielus olles ja abielu lahutades on mehel ja naisel võrdsed õigused. (3) Vabadust abielluda võib piirata üksnes seaduse alusel, lähtudes tervise ja kõlbluse kaitsmise eesmärgist."
- Gruusia põhiseaduse paragrahv 30 (2018): "Abielu on naise ja mehe ühendus, eesmärgiga rajada perekond."
- Moldova põhiseaduse paragrahv 48 (1994): "(1) Perekond on ühiskonna loomulik ja fundamentaalne üksus, millele kuulub riigi ja ühiskonna toetus. (2) Perekond rajatakse vabatahtliku nõusoleku alusel sõlmitud abielule mehe ja naise vahel, nende võrdsetele õigustele ning vanemate õigusele ja kohustusele tagada oma laste kasvatus ja haridus."
Tähelepanuväärselt on abielu mõistele põhiseadusliku kaitse taganud eranditult vaid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kus on nõukogude ajast olemas halb kogemus püüdlustest ühiskonda selle alusväärtustega manipuleerides jõuga ümber kujundada. Kahtlemata põhineb see samm vähemalt olulises osas soovil hoida ära abielu mõiste radikaalne ümbermääratlemine, nagu seda on tehtud terves reas Lääne-, Lõuna- ja Põhja-Euroopa riikides, kus homopartnerlusseaduse läbisurumine on sillutanud teed ka nn homoabielu seadustamisele.
Seda mustrit kinnitab alltoodud tabel, mis aitab muuhulgas mõista, miks nii paljud inimesed näevad kooseluseaduse läbisurumises ka nn homoabielu seadustamise varjatud püüdlust.
Eelnevat silmas pidades pole asjakohane ka riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu seisukoht, nagu poleks abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmine põhjendatud, kuna perekonnaseaduses on juba sätestatud, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Sarapuu põhjendus eirab keskse tähtsusega asjaolu, et abielu mõistele põhiseadusliku kaitse tagamise mõtteks on mitte abielu mõiste õiguslik määratlemine mehe ja naise ühendusena, vaid võimalikult tugeva tagatise loomine selleks, et olemasolevat abielu määratlust nn homoabielu seadustamise teel radikaalselt ümber ei kirjutataks.
Taolisele võimalusele viitas ka Jüri Adams, osutades et eelmisel aastal piisas nii Soomes kui ka Saksamaal kehtiva abielu mõiste määratluse kukutamiseks sellest, et olemasolevates perekonnaseadustes muudeti ära vaid mõned sõnad, asendades abielu määratluses sõnad "mees" ja "naine" sõnadega "kaks inimest". Seejuures andis Adams mõista, et selline asjade käik pole sugugi välistatud ka Eestis, öeldes et "kui järgmine rünnak tuleb, siis tõenäoliselt tehakse meil samasisuline ettepanek". Nagu teame kooseluseaduse läbisurumisest vaid 40 parlamendiliikme häältega, pole erinevalt põhiseadusest lihtseaduste muutmiseks tarvis isegi mitte riigikogu koosseisu enamuse toetust.
Eelnevat kokku võttes on põhjendamatu nii väide, et abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmine pole teiste riikide konstitutsioonilise praktika kontekstis kohane, kui ka väide, et abielu mõistele pole põhiseaduslikku kaitset tarvis, sest abielu juba on määratletud mehe ja naise liiduna. Vastupidi, abielu mõistele kõrgeima võimaliku õigusliku jõuga tagatise andmine oleks hädavajalik samm selleks, et välistada sarnaselt paljude teiste riikidega ka Eestis olukord, kus kooseluseadus on vaid vahend abielu mõiste radikaalseks ümberkujundamiseks.
Kuivõrd kooseluseaduse läbisurumise taga seisnud erakonnad ja poliitikud on korduvalt kinnitanud, et kooseluseadusel puudub nn homoabielu seadustamisega igasugune seos, siis oleks neil hea võimalus abielu mõistele põhiseadusliku kaitse tagamist toetades tõestada oma väidete siirust.
Pidades silmas, et abielu mõistele põhiseadusliku garantii andmise näol on tegemist ühiskonna alusväärtustesse puutuva küsimusega, oleks igati kohane otsustada see rahvahääletusel. Muuhulgas annaks see võimaluse, et ükski partei ega poliitik ei peagi ise antud küsimuses seisukohta väljendama, vaid saab jätta vastava otsuse rahva hooleks.
Ütlematagi on selge, et riigis, mis lähtub demokraatia ideaalist mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes, peetaks sellist lahendust loomulikuks. Selles nähtaks üheaegselt võimalust nii ühiskondlike pingete leevendamiseks kui ka sotsiaalse sidususe kasvatamiseks, demokraatliku kultuuri ehitamisest rääkimata. Hool 100-aastase riigi eest ei ole mitte ainult poliitikute, vaid iga kodaniku vastutus.