23. novembri Eesti Päevalehe arvamusloos esitas kolonel Aivar Jaeski küsimusi kaitseväe kohta ja puudutas mitmeid aktuaalseid teemasid.
Kolonel Aivar Jaeski toob oma arvamusloos välja probleemi, et riigikaitse on muutunud valdkonnaks, mille tegevuse kohta pole justkui paslik küsimusi esitada. "Eesti ajakirjanduses on kirjutamata reegel, et kõik, mida kaitsevägi teeb, seda ei kritiseerita. Riigikaitse teema on püha lehm, seda ei tohi puutuda," kirjutab Jaeski. See on riigikaitse juhid viinud omakorda mugavustsooni, kus neil on tekkinud puutumatuse tunne.
Jaeski toob välja tõiga, et kuigi kaplanaadile ja orkestrile enam kaitseväe eelarves raha ei jätkunud, on leitud praegu raha täiendavateks kuludeks, et maksta palka erakorralisele reservõppekogunemisele kutsutud reservistidele ja lisaks sellele lähetustasu Poolasse saadetavatele ajateenijatele ja tegevväelastele. "Kust need täiendavad ressursid üleöö tulid?", küsib Jaeski. Lisaks viitab Jaeski, et kuna eelmisel aastal toimusid paljud õppekogunemised pandeemia tõttu vähendatud kujul, siis oleks olnud rahaliselt siiski võimalus kaplanaati ja orkestrit hoida.
"Kaitsevägi vallandas 46 teenistujat/professionaali seoses sellega, et neil polnud ette näidata vaktsineerimise tõendit. Kohtuasjad nende ennistamiseks käivad, aga inimesed on süsteemist väljas. Samas reservõppekogunemisel mitte osalemist ei saa põhjendada vaktsineerimistõendi puudumisega. Vaktsineerimata reservistid kõlbavad teenistusse, elukutselised, kes on vaktsineerimata, ei kõlba teenima! Kellele elukutseliste kaitseväelaste vallandamine on kasulik?", kirjutab Aivar Jaeski.
Kolonel juhib ka tähelepanu NATOs kehtivale tavale, et riigid kannavad oma sõjalised kulutused, mida nad teevad, ise. Samas on kaitseväe eelarves rida "Liitlaste kulud". "Mis täiendavaid kulusid seoses liitlaste siin olekuga Eesti riik teeb? Meil endil jääb raha puudu, aga liitlastele maksame peale, isegi kui see tegelikult vajalik pole," tõdeb Jaeski.
Toimetas René Allik