Alex Epstein: ESG põlistab vaesust ja tapab inimesi

Ameerika Ühendriikide mõttekoja Tööstuslike Edusammude Keskus president Alex Epstein kirjutab, et üle maailma võimust võtnud ESG liikumine tapab inimesi, võtab neilt ära nende vabadused, hävitab riikide iseseisvuse ja aitab kaasa kommunistliku Hiina Rahvavabariigi maailmavõimu kehtestamisele. 

ESG – mis on ingliskeelne akronüüm sõnadest keskkond, sotsiaalne [vastutus] ja [ettevõtete] haldamine/juhtimine (Environmental, Social and Governance) – esitleb ennast moraalse ja nutika lähenemisena ettevõtlusele. Tegelikkuses on tegu nurjatu ja majanduslikku kaost külvava liikumisega, mis hävitab vaba maailma võimekust toota varustuskindlat ja madala hinnaga energiat. Mis on ränk oht riikide arengule ja turvalisusele.

Kuidas juhtus ESG alatu võimuhaaramine

• Viimase viie kuni kümne aasta jooksul on ESG-st, akronüümist, millest pea mitte keegi midagi ei arvanud, saanud kultuse laadne esimus, mida kummardavad nii riikide valitsused, ametkonnad, turud kui institutsioonid üle maailma.
• "ESG investeerimine" toetub absurdsele väitele, et selle kehtestajad on välja mõelnud kõikehaaravad võtted ja normid, kuidas luua väärtuseid. Väidetakse, et kui nimetatud keskkonna-, sotsiaalsed ja haldamise normid ettevõtetele peale sunnitakse, on see igati õigustatud ning kõigile kasulik.  
• Tegelikkuses on ESG liikumine, mis on välja mõeldud Ühinenud Rahvaste organisatsiooni (ÜRO) bürokraatide poolt – siinkohal tuleb ära mainida, et ÜRO pole just kõige parem investeerimisekspert – ja selle eesmärgiks on institutsioonidele peale suruda moraalseid ja poliitilisi tegevuskavasid, mis täidavad pahempoolsete poliitilisi eesmärke, mida normaalsel juhul ette ei võetaks.¹
• ESG liikumise esmane praktiline poliitiline käsk on: tõmmake fossiilkütustest raha välja nii palju ja nii kiiresti kui võimalik ning selle asemel panustage kõik "taastuvasse" päikese- ja tuuleenergiasse. Selline poliitika aitab kaasa energiamajanduse hävitamisele üle maailma. 

ESG on ebamoraalne energiapoliitika

• Fossiilkütuste vahenditeta jätmine on ebamoraalne:
  1. Maailmal on vaja senisest rohkem energiat.
  2. Fossiilkütused on ainsad, mis suudavad lähitulevikus tagada suurema osa energiavajadusest.
  3. Kõik probleemid, mida seostatakse CO₂ heitmetega, kahvatuvad murede kõrval, mida põhjustab energiapuudus.
• Maailmal on vaja palju rohkem energiat
  Madala hinnaga ja varustuskindel energia tagab inimeste võimaluse kasutada kaasaegseid masinaid, olla tootlik ja jõukas. Maailmas on täna kolm miljardit inimest, kes kasutavad päevas vähem elektrit kui keskmine Ameerika Ühendriikide külmutuskapp. 2.6 miljardit inimest kasutavad siiani toidu tegemiseks ja kütmiseks kas sõnnikut või puud.² 

Traditsioonilise biomassi kasutus maailmas (miljonid inimesed). Vasemal graafikul: 5.2 miljardit inimest kasutab kaasaegseid kütuseid. Parem graafik: arenevas Aasias kasutab traditsioonilisi kütuseid 1,5 miljardit inimest, Aafrikas 853, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas 53, Lähis-Idas 9 miljonit inimest. 

• Fossiilkütused on asendamatud. Ainult fossiilkütused tagavad madala hinnaga, usaldusväärse, mitmekesise, maailma vajaduste mõõdus energia. Ebausaldusväärsed päikese- ja tuuleenergia ei ulatu vajaliku taseme lähedalegi. See on põhjus, miks arenevas maailmas fossiilkütuste tarvitame kasvab: näiteks Hiinas ja Indias on lähitulevikus plaanis avada sadu uusi söeelektrijaamu.³  

• CO₂ tase teeb vähem halba kui energiapuudus. CO₂ heitmed on viimase 170-aasta jooksul soojenemisele küll kaasa aidanud, kuid see on olnud väikeses mahus ja hallatav – üks kraad Celsiuse järele ja seda enamasti maailma külmemates osades. Samuti õitses maal elu, kui CO₂ maht atmosfääris oli tänasest üle viie korra kõrgem.⁴

• CO₂ tasemed mängivad vähem rolli kui energia saadavus. Fossiilkütused on teinud väga vastupidava tsivilisatsiooni käitamise kaudu kliima märksa ohutumaks. See on põhjus, miks kliimakatastroofidest tingitud surmad – alatest kõrgetest temperatuuridest, põudadest, metsapõlengutest, tormidest kuni üleujutusteni – on viimase sajandi jooksul kahanenud 98%.⁵

Kuidas ESG teeb energia kallimaks, mis omakorda teeb kõik kallimaks

• Moraalne rahandusliikumine püüaks innukalt leida võimalusi suurendada kõiki hinnatõhusate energiaallikate kapitali, sealhulgas fossiilkütuste rahastamist. Selle asemel näljutab ESG hinnatõhusat energiatootmist, sundides ettevõtteid loobuma fossiilkütustesse raha paigutamisest, kuigi maailma jaoks on see hädavajalik.
• ESG on peamine põhjus, miks on investeeringud nafta- ja gaasitootmisesse drastiliselt vähenenud ning toonud kaasa ebavajalikult kõrged hinnad. 2011. ja 2021. aasta vahel vähenesid nafta- ja gaasitootmise investeeringud 50 protsenti. Vähem investeeringuid = väiksem kogus = kõrgemad hinnad.⁶
• Jättes hinnatõhusa energiatootmise kapitalist ilma hävitab ESG kõike enda ümber. Energeetika on tööstus, mis käitab kõiki teisi tööstuseid. Tehes energia märgatavalt kallimaks, muudab ESG kallimaks automaatselt kõik. Kõige rohkem kannatavad kõige vaesemad.⁷

Kuidas ESG teeb halba kõige vaesematele

• Kõige ebamoraalsem osa ESG liikumisest, mida veab Larry Finki Blackrock, on selle soov hävitada eluliselt tähtsad fossiilkütuste projektid ja seda eriti vaesemates maailma osades, kus neid on kõige rohkem vaja. ESG liikumine toob garanteeritult kaasa vaesumise ja/või pikendab seda. 

• ESG vaesuse pikendamise näited: Lõuna-Korea peatas Lõuna-Aafrikas ja Filipiinidel uute söeelektrijaamade rajamise peale seda, kui "globaalsed investorid, kelle hulgas oli Blackrock … tegid Lõuna-Korea energiaettevõttele selgeks, et see peab lõpetama söeprojektide rajamise".⁹
• Järgmine ESG vaesuse pikendamise näide: "Rahvusvahelised investorid loobuvad üha suuremal hulgal ettevõtete toetamisest, mis kas kaevavad kivisütt või tarbivad seda. Samas ligi 70 protsenti India elektrist tuleb söeelektrijaamadest ja nõudlus elektri järele ainult suureneb…".¹⁰
• ESGst tingitud vaesuse põlistamine muutub üha hullemaks, sest aktivistidest "investorid", kes omavad suurtes finantsinstitutsioonides üha suuremat võimu, üritavad seisma panna kõik vaeste riikide fossiilkütuste projektid. Näiteks sattus rünnaku alla suur pank HSBC, kui see otsustas toetada kuue uue söeelektrijaama rajamist Vietnamisse ja Indoneesiasse.¹¹
• Kuna ESG võtab vaeste riikide fossilkütuste projektidelt raha ära, tähendab see, et sureb rohkem väikseid lapsi, kuna pole võimalik käitada inkubaatoreid ja teisi vajalikke meditsiiniseadmeid; rohkem inimesi sureb saasta kätte, kuna pole võimalik rajada ja käitada veepuhastusjaamu ja kaasaegseid heitveesüsteeme; rohkem inimesi sureb kuuma ja külma kätte, kuna puuduvad kliimaseadmed või küte.
• Kõik juhtivad ESG institutsioonid peaks võtma vastutusele genotsiidipoliitikate eest, mida need maailma vaesemate riikide suhtes kehtestavad. Neil peaks olema häbi, kuna peavad tähtsamaks oma väidetavate voorustega eputamist kui miljardeid päris inimelusid. Neil ei tohiks olla energiaküsimustes mitte mingisugust kaasarääkimise õigust.

Kuidas ESG ohustab vaba maailma turvalisust

• ESG liikumine on kohutav oht vaba maailma turvalisusele, sest kui nii vabad kui vaesed riigid jäetakse ilma madala hinnaga töökindlast energiast, aitab see kaasa kommunistliku Hiina Rahvavabariigi püüdlustele saada uueks maailma üliriigiks, mille saavutamiseks see kasutab madala hinnaga usaldusväärseid fossiilkütuseid.
• Hiina Rahvavabariigil on selge strateegia käitada enda majandust fossiilkütuste peal, ise samal ajal utsitades teisi riike toetuma ebakindlale päikese- ja tuuleenergiale, mille seadmed on toodetud suures osas Hiina Rahvavabariigis, mille majandus toetub 85 protsendi ulatuses fossiilkütustest toodetud energiale. Hetkel on Hiina RVs rajamisel 247 gigavati mahus söeelektrijaamu.¹²
• Hiina RV valitseb maailmas nõndanimetatud "taastuvate" materjalide (näiteks haruldaste muldmetallide) kaevandamist ja turgu. Lääneriigid ei kaevanda "rohelise" elektri tootmiseks vajalikke aineid, kuna neid piiravad "rohelised" regulatsioonid. Lääne sõltuvus Hiina "taastuva" energiatootmise tarbeks vajaminevatest materjalidest on hullem kui sõltuvus Lähis-Ida naftast.¹³
• Energiaturvalisus võrdub riigi turvalisusega. Kui vaenulikel välisjõududel õnnestub läbi lõigata riigi ligipääs energiale, siis on neil võimalik manipuleerida ka riigi poliitikat. Näiteks võib tuua Saksamaa sõltuvuse Venemaast ja USA sõltuvuse Saudi-Araabiast.
• Energiaturvalisus on rahvuslik turvalisus ja seda eriti sõjaajal. Sõjas on vaja tohutul hulgal elektrit erinevate asjade tootmiseks ja fossiilkütuseid raskete masinate – nagu tankide ja lennukite – liigutamiseks. Mõlemad viimased maailmasõjad võideti poole poolt, kelle käsutuses oli kõige rohkem naftat ehk liikuvate masinate kütust.
• Mida teeb tänane ESG liikumine üha kasvava Hiina RV, mille käsutuses on määratus koguses energiat, ohu ees? Eitatakse reaalsust ja käitutakse "kasulike idiootidena". Näide: Fink mainis oma kuulsas suurettevõtete juhtidele läkitaud kirjas Hiina RVd ainult ühel korral, kui ülistas selle "ajaloolist pühendumist null heitmete saavutamisele"!¹⁴

Miks ESG liikumise peab hukka mõistma ja hävitama

• ESG liikumise peab naelutama avalikkuse häbiposti, kuna see on näiliste voorustega eputamine, rahaliselt idiootne ja mis kõige olulisem, ebamoraalne liikumine, mis põlistab vaesust ja ähvardab inimeste vabadust. Igasugune seadusandlik surve ESG rakendamiseks tuleb lõpetada. ESGd tuleb boikoteerida kõikjal, kus see on vähegi võimalik.
• Energia- ja vabaduse vaenulik ESG liikumise võiks asendada vabatahtliku kauakestva väärtuste loomise liikumisega (long-term value creation movement). Ettevõtete püsiva väärtuste loomise kava nõuab pikka tulevikuväljavaadet. Pikk tulevikuväljavaade tähendab hinnatõhusa energiatootmise väärtustamist, mitte selle hävitamist.

[Eesti keeles saab ESG kohta lugeda, selle pooldajate poole pealt, lugeda siit.]

Tõlkis Karol Kallas