Maailma Terviseorganisatsiooni meditsiinitoodete kõrvalnähtude andmebaasist VigiAccess selgub, et Covid-19 vaktsiinidega kaasneb üle neljasaja korra rohkem kõrvalnähte kui tõhusa Covid-19 vastase ravimina ennast tõestanud ivermektiiniga. Euroopa Liidu vastav andmebaas EudraVigilance näitab 390-kordset vahet.
Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organisation; WHO) ravimite ja vaktsiinide võimalike kõrvalnähtude interneti andmebaas VigiAccess, milles on kajastatud WHO üleilmse meditsiinitoodete kõrvalnähtude andmebaasi VigiBase'i andmed näitab, et Covid-19 vaktsiinidega kaasneb üle neljasaja korra rohkem erinevaid probleeme kui on tuvastatud seoses ivermektiini tarvitamisega kogu selle 30-40 aastase kasutusaja jooksul.
Euroopa Majanduspiirkonna ravimite võimalike kõrvaltoimete teatiste andmebaasis (EudraVigilance) on nelja Covid-19 vaktsiini vastav number kokku 390 korda suurem.
Eesti noorte teaduse akadeemia liige loomaökoloog Tuul Sepp on korduvalt võtnud sõna, et kõige paremini aitab Covid-19 mõjusid maandada vaipvaktsineerimine ja "imerohud", nagu seda on ivermektiin, selle haiguse vastu ei toimi. Viimati võttis Sepp Covid-19 vaktsiinide poolt ja ivermektiini vastu sõna 24. oktoobril:
(Kas seda peab tõesti veel selgitama?) imerohtusid pole olemas. Ivermektiin on koroona vastu teadusliku toeta ravim, mille kõrvalmõjud on kordades hullemad kui vaktsiinide kõrvalmõjud.
Käesoleva aasta märtsikuus kirjutas Sepp:
Teaduslikud andmed näitavad aga vastupidist – vaktsiini kõrvaltoimed esinevad vähemusel, rasket haigestumist vaktsiiniga ei teki, samas kui viirus ise võib viia nii haiglavoodisse kui ka hauda.
Milleks meil aga eelsoodumust või evolutsioonilist kohastumust pole, on võime ära tunda ja usaldada teaduslikku informatsiooni ja statistikat.
Maailma üks mainekamaid "kõva" teaduse ajakirju Nature avaldas 2017. aastal uuringu pealkirjaga "Ivermektiin: saladuslik mitmekülgne "imeravim", mis jätkuvalt üllatab ja ületab ootuseid" (Ivermectin: enigmatic multifaceted 'wonder' drug continues to surprise and exceed expectations). Teadustöö autor kirjutab:
Täna ivermektiin üllatab ja vaimustab jätkuvalt teadlasi, näidates üha suuremaid ja suuremaid võimekusi üleilmse rahvatervise parandamisel, see aitab erinevate haiguste vastu ja on eriti erakordselt ning ootamatult näidanud ennast antibakteriaalse, viirustevastase ja vähivastase toimeainena.
Iisraelis Tel Hashomeri piirkonna Sheba Arstikeskuses läbi viidud uuring näitab, et ivermektiin aitab märkimisväärselt vähendada Covid-19 põdemise aega ja haiguse mõju ning see ravi on võrreldes muude raviviisidega väga odav.
Ivermektiiniga pandeemia ajal läbi viidud 64 kontrollgrupiga uuringut koos 48 000 patsiendiga, millest valdav enamus näitab ravimi positiivset mõju ja vaid mõned on neutraalse tulemusega.
Ivermektiini tõhususe kohta on avaldatud teaduses kõrgeima kvaliteediga tõend: süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs, mille tulemus ei löönud kõikuma isegi pärast ühe kahtlase Egiptuse uuringu (mille juurdlus on pooleli) eemaldamist.
Osades viimase aja uuringutes pole ivermektiin näidanud oodatud mõju, ent selleks on mitmeid põhjuseid. Muuhulgas Delta tüve puhul kasutatud doosid pole olnud piisavad (kuna viiruskoormus on kõrgem) ja lisaks pole alati katseperioodil kõrvutatud tulemusi ivermektiinivaba platseebogrupiga. Lisaks on kõige tõhusam ja ennast tõestanud lahendus Covid-19 vastu ivermektiini koos teiste ravivahenditega, ent uuringutes on kasutatud ainult monoravi (ivermektiini).
Alates 2015. aastast toimivas Maailma Terviseorganisatsiooni interneti andmebaasis VigiBase kajastatakse maailma riikide ravimiametite või ravimiohutuskeskuste poolt esitatud andmeid ravimite kõrvaltoimete või immuniseerimisele järgnenud vastunäidustuste (adverse events following immunization; AEFI) kohta.
Andmebaasi kodulehel selgitatakse, et "VigiAccessi eesmärgiks on anda inimestele, kes soovivad saada rohkem aimu meditsiinitoodete võimalike kõrvaltoimete kohta, kasutuskõlblik uuringute alguspunkt. Samas rõhutatakse, et andmebaasi ei saa otse kasutada konkreetse ravimi ja võimalike kõrvalseoste määramiseks. Põhjuseks tuuakse, et ravimi ja selle kõrvaltoime "põhjusliku seose tuvastamine on keeruline protsess, mis nõuab põhjalikku teaduslikku hinnangut ja kogu saadaoleva andmestiku detailset analüüsi".
Siiski täiendatakse VigiAccessi andmebaasi ainult ekspertide poolt, väidetavalt on andmebaasist sõelutud välja mitu korda raporteeritud ühed ja samad juhtumid ja kõigi juhtumite puhul võib eeldada, et vähemalt teatud korrelatsioon ravimi/vaktsiini tarvitamise ja kõrvalnähtude vahel siiski on. Et rahvatervisetööstuse toode, millega kaasneb andmebaasis rohkem kõrvalnähte, on inimestele ilmselt ohtlikum kui väiksema kõrvaltoimete numbriga ravim.
Allpool on 27. oktoobri VigiAccessi andmed Covid-19 vaktsiini ja ivermektiini kõrvalnähtude arvu kohta.
Covid-19 vaktsiinidel 2 377 093 ja ivermektiinil 5719 kõrvalnähtu.
Päev varem, 26. oktoobril olid numbrid järgmised:
Ühe päevaga on VigiAccessi lisatud 32 583 Covid-19 vaktsiini võimalikku kõrvalnähtu ja üks võimalik ivermektiini kasutamisega kaasnenud kõrvalmõju.
Lisada võib veel sedagi, et ivermektiini on kasutatud laiatarberavimina alates 1987. aastast ja Covid-19 vaktsiine alla ühe aasta.
Võimalike kõrvalnähtude vahe on invermektiini ja Covid-19 vaktsiinide vahel oktoobri lõpupäevade seisuga antud andmebaasis 410–415 kordne vaktsiini kahjuks.
Teine Covid-19 varases staadiumis tõhusaks osutunud lihtne ravim hüdroksüklorokviin on laiatarbes olnud alates 1940. aastate teisest poolest ja suuremas osas riikides on peamiselt malaaria ennetamiseks/raviks kasutatav ravim olnud vabamüügis. VigiAccessis on hüdroksüklorokviini kõrvalnähtude hulgaks 27. oktoobri seisuga märgitud 32 576.
2020. aasta augustis viidi Bangladeshis läbi ravimiuuring, milles Covid-19 raviks kasutati ivermektiini koos levinud ja odava antibiootikumi doksütsükliiniga. Kokku osales uuringus 400 Covid-19 juhtumiga inimest, pooled said platseebot ja pooled ivermektiini ning doksütsükliini. Platseebo grupis heitis uuringu ajal hinge kolm inimest, ravimisaajate grupis mitte ühtegi. Kõik ravi saanud inimesed said kas lühema või pisut pikema aja jookusl terveks (5-12 päevaga) ja tõsisemaid kõrvalnähte registreeriti kaks.
Doksütsükliini, mida kasutatakse 1967. aastast, kõrvalnähte on VigiAcessi andmebaasis registreeritud 37 353.
Maailmas on inimestele manustatud pisut vähem kui seitse miljardit doosi Covid-19 vaktsiini ja täielikult vaktsineeritud on kolm miljardit inimest.
Ivermektiini on inimestele manustatud ainuüksi riikide tasuta ravimi jagamise programmide – paljudes troopilistes maades jagatakse seda tasuta inimestele Lääne-Niiluse- ja flaviviiruse vastu – kaudu 3,7 miljardit doosi, millele lisandub käsimüük ja muud müügikanalid.
Pandeemia ajal on ivermektiini tarbitud Covid-19 ravis ja ennetuseks 26 riigis. Ainuüksi USA-s on nädalas arstide poolt välja kirjutatud ligi 90 000 ivermektiini retsepti.
India osariigis Uttar Pradesh, kus elab üle 220 miljoni inimese, jagati delta tüve puhangu ajal kõikidele COVID-19 positiivsetele ja nende lähikondsetele tasuta ravimikomplekti, mis sisaldas ivermektiini. India teises osariigis Goas jagati ivermektiini tasuta kõikidele täiskasvanutele Covid-19 ennetuseks ja raviks.
Erinevad hinnangud ivermektiini tarbimisest pandeemia ajal jäävad 1-3 miljardi doosi vahemikku.
Ükskõik, mis poolt vaadates, numbrid 2 377 093 (Covid-19 vaktsiinide kõrvalnähud) ja 5719 (ivermektiini kõrvaltoimed) siiski midagi näitavad. Näiteks seda, et kolm aastakümmet kasutatud ivermektiinil on kõrvaltoimeid raporteeritud 415 korda vähem kui alla ühe aasta kasutatud Covid-19 vaktsiini puhul.
Mille tõttu on arusaamatu, miks Sepp ja teised eksperdid ning teadlased räägivad, et ivermektiini "kõrvalmõjud on kordades hullemad kui vaktsiinide kõrvalmõjud". Sellist arusaamist, kuigi see on nomenklatuurse rahvatervisetööstuse töötajate, teadlaskonna ja poliitikute seas valdav, WHO andmebaas ei kinnita. Kui Ivermektiinil on "hullud kõrvalmõjud", siis miks neid on ligi nelja miljardi doosi ja 30 aasta peale raporteeritud ainult alla kuue tuhande? Eestis tavalise käsimüügi ravimi aspiriini kõrvalnähte on VigiAccessi kantud 184 045 korral, mida on võrreldes ivermektiiniga 32 korda rohkem.
Ivermektiini ohutust on põhjalikult uuritud. Üle 500 uuringu ülevaade leidis, et kõrvaltoimeid esines harva ning need olid kerged või mõõdukad.
Ivermektiini kasutati Covid-19 ravis varasemate tüvede puhul parasiidiraviga sarnastel doosidel, ent isegi kümme korda kõrgemad doosid on hästi talutavad. Delta tüve puhul on doosi tõstetud kõrge viiruskoormuse tõttu, ent see jääb endiselt ohututusse vahemikku.
Ivermektiini vastunäidustusi on vähe – koolera vaktsiin, varfariin, tuberkuloosivastased ravimid ja kaltsineuriini inhibiitorid elundite siirdamise järel. Ivermektiiniga on soovitatud olla ettevaatlik maksahaiguse puhul, ent see pole põhjendatud, sest ravimi manustamisega on seotud vaid 2-3 maksakahjustuse juhtumit. Pandeemia jooksul on ivermektiini tarbitud ka pikaajaliselt iganädalaselt või igakuiselt profülaktiliselt mitmete haiglate ja meditsiiniasutuste poolt, et ära hoida nakatumist. Nendes uuringutes üldjuhul u 2% kannatab mööduvate kergete kõrvaltoimete all ja ohusignaalid puuduvad.
VigiAccessi andmebaasi numbreid kinnitab ka Euroopa Majanduspiirkonna ravimite kõrvalnähtude andmebaas EudraVigilance. Kui VigiAccessis on kõigi Covid-19 vaktsiinide kõrvalnähtude numbrid esitatud koos, siis Euroopa andmebaasis on need eraldi.
- Moderna Covid-19 mRNA vaktsiini kohta on antud teada 137 546 kõrvalnähtu.
- Pfizer-BioNTech mRNA vaktsiini kohta 505 805 kõrvalnähtu.
- Astrazeneca Covid-19 mittereplitseeruva viirusvektori vaktsiini kohta 395 044 kõrvaltoimet.
- Jansseni mittereplitseeruva viirusvektori vaktsiini kohta 32 236 probleemset olukorda.
Covid-19 vaktsiinide kõrvalnähte on Euroopa Majandusühenduse riikides registreeritud kokku 1 070 631.
Ivermektiini kõrvalnähte näitab EudraVigilance 2740.
Vahe Covid-19 vaktsiinidega on 390-kordne, mis on samas suurusjärgus VigiAccessi andmebaasi numbriga.
Ravimite kõrvalnähtude andmebaaside kohta on varasematel aastatel pandud toime ka teadusuuringuid, millest on selgunud, et vaktsiinide kõrvalnähte ja surmasid kiputakse suuremas osas mitte raporteerima ja väidetavalt ei pruugi andmebaasidesse jõuda kuni 90 protsenti juhtumitest.
Ivermektiin ja vitamiinid ei pruugi kõiki Covid-19st terveks ravida, või aidata seda ennetada, aga ravim on nii ohutu, et sellega võiks vähemalt katsetada, kuidas see eestlaste peal töötab. Kui ivermektiinil on "hullud kõrvalmõjud", siis miks neid on ligi nelja miljardi doosi ja 30 aasta peale raporteeritud ainult alla kuue tuhande? Eestis tavalise käsimüügi ravimi aspiriini kõrvalnähte on VigiAccessi kantud 184 045 korral, mida on võrreldes ivermektiiniga 32 korda rohkem. Millest on tingitud rahvatervisetööstuse ivermektiini paanika, et kõik inimesed tuleb sellest igal juhul võimalikult kaugel hoida? Ega selle taga ei või ometigi olla ravimitööstuse ja rahvervistetööstuse ametnike, arstide ning teadlaste korruptsioon?
Kirjanik ja kolumnist Douglas Murray kirjutab Briti nädalalehes The Spectator, et pandeemia on teinud meist kõigist küünikud. Valitsused, selle teadlastest eksperdid ja ametkonnad pole pooleteise aasta jooksul toimunud Covid-19 haigestumiste puhul saanud hakkama pea mitte millegagi, millest haiguse vastu suuremat kasu oleks olnud ning lubatud pea saja protsendise tõhususega vaktsiinid kestavad heal juhul ainult neli-viis kuud. Kui inimesed kõrvalnähtudest mingit hullemat jama külge ei saa. Ehk kogu ametlik Covid-19 narratiiv on toetunud valedele, valedele ja ainult valedele. Mis muidugi ei pruugi olla imegi, sest meie hegemooni Covidi-tsaar Anthony Fauci on ise otseselt vastutav selle hooajalise haiguse laboris võimendamise eest.
Kuidas kogu Covidit puudutava jutuga on ametlikult läinud ja teiste riikide kogemuse pealt, võib ennustada, et järgmise laine ajaks, mis saabub kuskil veebruaris-märtsis, on "vaktsineerimata inimeste pandeemiast" Eestis saanud vaktsineeritud inimeste pandeemia. Eriti "põnevaks" läheb olukord siis kui kolme-nelja aasta pärast saab hakata tegema kokkuvõtteid Covid-19 mRNA vaktsiinide pikaajaliste mõjude kohta.
Ivermektiini ja hobuste "ussirohu" naljad/paanika pääses valla Covid-19 ametliku propaganda valeuudisest, nagu kuskil Ameerika Ühendriikide kesk- ja lõunaosariikides ahmiksid inimesed sisse hobuse koguseid ivermektiini ja haigalte erakorralise arstiabi osakonnad ägaksid selliste inimeste koorma all. Nagu kogu Covid-19 puudutava ametliku propagandaga, osutus seegi lugu alatuks ning alusetuks valeks.
Teadlaskonna ja rahvatervisetööstuse ivermektiini paanikat – või poliitikute, aktivistide ning ametlike kliimateadlaste kliimahüsteeriat – vaadates liigub mõte paratamatult progressiusule ja filosoof Roger Scrutonile, kes kirjutab raamatus "Tolad, petised ja tülinorijad":
Kui keele – mis peaks kirjeldama reaalsust – peamiseks eesmärgiks saab selle alistamine [teatud ideoloogiale–maailmanägemusele], siis on tegemist uuskeelega. Muutumatuks jäänud grammatika suudab kõne põhiülesande muutust vaid osaliselt varjata. Uuskeele laused kõlavad väidetena, kuid nende alusloogika on loitsude oma. Viimased manavad esile sônade võidu tõsi-/[päris]asjade üle, ratsionaalse mõttevahetuse asjatuse, aga ka vastupanu ohtlikkuse. Selle tagajärjel kujunes välja uuskeele spetsiifiline lauseõpetus, mis olles küll tavasituatsioonides kasutatud süntaksiga tihedalt seotud, väldib hoolikalt igasugust kokkupuudet reaalsusega või otsavaatamist mõistuspärase argumendi loogikale.
Uuskeel on abstraktsete jõudude maailm … mille tõttu pole selles tegusid. Kuid see maailm pole liikumatu. Vastupidi, kõik on pidevas liikumises, kõike liigutavad progressi või seda takistavad tagurlikud jõud. Uuskeele maailmas pole tasakaalu, stasist ega rahu … seal võimutseb järjekindel ideoloogia triumf reaalsuse üle.
(Artiklit on täiendatud ekspertide soovitusel 28. oktoobril kell 18.15.)