Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht ja endine justiitsminister Andres Anvelt kutsus kolmapäeval riigikogus peetud kriminaalpoliitika arutelul justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) esitama lähiajal eelnõu, mis kriminaliseeriks vihateod ja vihakõne.
Justiitsministeerium hakkas vihakõne kriminaliseerimiseks karistusseadustiku muutmist ette valmistama juba neli aastat tagasi, kuid vahepeal on protsess takerdunud.
Vähemus vajab rünnete eest kaitset
"Õigusriigis annab vihateo keelustamine vähemusele kaitsekilbi kuritegelike rünnete eest," selgitas Anvelt. "Täna saab tänaval inimesele kallaletungija karmimalt karistada, kui ta teeb seda rahakoti või suitsupaki nimel, ja leebemalt siis, kui ründe motiiviks on inimese nahavärv. Raha ei tohiks olla suurem väärtus kui inimese rassiline kuuluvus, usutunnistus, seksuaalne sättumus – kõik see, mis loob tema identiteedi ja inimväärikuse."
Vihakuriteod seavad Anvelti sõnul ohtu ühiskonna rahumeelse kooseksisteerimise. "Populistlik kõikelubatavus teeb meid kergeks saagiks neile, kes nimetavad oma propagandas Eestit väikeseks vihariigiks ja ajaloo ebaõnnestumiseks," rääkis Anvelt. "Võitlus vihakuritegude, sealhulgas vihakõnega ei tähenda aga kriitika lämmatamist. Paigas peavad olema selged piirid, kus normaalne ja konstruktiivne kriitika poliitikute ja poliitika või sotsiaalsete olude aadressil kandub üle ühiskonda ohustavaks tegevuseks."
Eesti ühiskond käärib
Möödunud kuul kirjutas Andres Anvelt ERR-i uudisteportaalis, et Eesti ühiskonnas on rahumeelne ühiselu hapnemas ja alanud on käärimise protsess. "Tasahilju on tunnetatav, kuidas demokraatlikud protsessid on segunemas populistliku kõikelubatavusega," leidis Anvelt ja lisas: "Provotseeriva vihakõne või -teo lubatavus mängib otseselt kaardid kätte meie vaenlastele."
Viidatud artiklis tõi Anvelt välja põhilised karistusseadustikku planeeritud "vihakõne" muudatused: "Karistuse määramisel on raskendavaks asjaoluks mistahes süüteo toimepanemine lähtudes vaenulikkusest kannatanu vastu seoses tema tegeliku või arvatava kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, puude, vanuse, soo, keele päritolu, etnilise kuuluvuse, usutunnistuse, veendumuste, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või varalise või sotsiaalse seisundiga. Samuti loetakse kuriteoks avalik tegevus, millega avalikku korda ohustades kutsutakse üles vaenule või vägivallale isikute vastu eelpool toodud erisuste ja veendumuste alusel."