2020. aasta maikuus avaldatud teadusuuringus leiti, et inimestele, kelle töö-/lühimälu on piiratum, meeldib rohkem olla teiste inimestega ninapidi koos. Samuti selgus, et töömälu maht ja kui õiglaselt ning tulemuslikult inimesed käituvad ultimaatumite mängus, on omavahel seotud.
Töömälu on tööhobune, mis annab jõu inimese tajuvõimele. Mida vähem on inimesel töömälu, seda raskemad on selle kõrvalnähud.
Sotsiaalne eraldumine on paljude inimeste jaoks keeruline, kuid külmetushaiguste ja gripiepideemiate hooaegadel võib sellest tõusta märgatavalt kasu, vahendab teadusuudiste portaal Big Think.
Uuringus leiti, et mida suurem on inimeste töömälu, seda hõlpsam on neil omaette olla.
Töömälu on osa inimese mäluaparaadist, kuhu talletatakse piiratud kogus informatsiooni, mida kasutatakse lühikese aja jooksul teiste mäluprotsesside toetamiseks. Mitmed uuringud osutavad, et suurem töömälu maht on seotud paremate tajufunktsioonidega. Samuti teeb suurem töömälu inimese jaoks lihtsamaks keerukate oskuste omandamise ja seda eriti stressiolukorras.
Teadlased küsitlesid 2020. aasta märtsis, peatselt esimeste sotsiaalse distantseerumise soovituste järel, Mehhaanilise Türklase (Mechanical Turk) platvormi kaudu 850 ameeriklast. Küsimustega üritati välja selgitada kui hästi inimesed saavad hakkama sotsiaalset eraldumist soovitavate reeglitega. Lisaks paluti osalistel teha töömälu, voolavat intelligentsi (fluid intelligence), distantseerumise tulusid ja kulusid ning Suurt Viisikut mõõtvad isiksusetestid.
Vastajad, kelle testitulemused osutasid suuremale töömälu mahule, kinnitasid, et neil on sotsiaalse eraldumise reegleid kergem järgida. Samade vastajate tulemused olid paremad ka voolava intelligentsuse ja koostöövalmiduse (agreeableness) testides.
Eraldiseisvas katses mõõdeti, kuidas vaadeldavad inimesed said hakkama ultimaatumi mängus ja suurema töömäluga inimesed tegid palju enam õiglasemaid ressursside jagamise otsuseid, tänu millele said ka oma otsustest rohkem kasu. Uuringu autorid järeldavad, et parema töömäluga inimesed saavad paremini aru ebaõigluse tagajärgedest ja üritavad vältida kahjulikke otsuseid ning suurendada oma kasu.
Autorid järeldavad oma uuringu kokkuvõttes, et parem töömälu aitab nii kohanduda sotsiaalsete normidega kui tulemuslikumalt hinnata kasusid ja kahjusid.
Kõnealuses uuringus on sotsiaalse distantseerumise ja tubli töömälu seoseid esitatud põhjendusena, kuidas ilmselt arukamad inimesed peavad riiklikest sulgemistest ja piirangutest paremini kinni, kuid samas saab sellest uuringust teha ka ühiskonna jaoks hulga põhjapanevamaid järeldusi.
Töömälu ja voolav intelligents on väga tugevas korrelatsioonis üldise intelligentsusega (IQ). Psühholoog Richard J. Herrnstein ja politoloog Charles Murray avaldasid 1994. aastal raamatu "Kellukakõver", mille üheks järelduseks on, et demokraatlik õigusriik on võimalik ainult ühiskonnas, kus keskmine IQ on vähemalt saja punkti ümber. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on see nii, Sahara aluses Aafrikas on IQ alla 70 ja Lähis-Idas umbes 80 punkti.