Briti esimese astme kohtunik otsustas, et Wikileaksi asutajat ajakirjanik Julian Assange'i ei saa USAle väidetava spioneerimise eest välja anda, kuna ta sooritaks sel juhul tõenäoliselt enesetapu, vahendab NYPost. Assange'i hoitakse praegu Ühendkuningriigi range režiimiga Belmarshi vanglas, kus teda on väidetavalt vaimselt ja füüsiliselt väärkoheldud.
Kohtuniku sõnul oleks "oppressiivne" 49-aastast Assange'i välja anda, kuna see seaks ohtu tema vaimse tervise. Austraallasest ajakirjanikku süüdistatakse USA valitsuse arvutitesse "häkkimises" ja ta võiks väljaandmise korral saada 175-aastase vanglakaristuse.
Assange'i hoitakse range režiimiga Belmarshi vanglas, kus teda on väidetavalt ka väärkoheldud. Mullu ütles mehe isa John Shipton, et Assange kannatab nii vaimselt kui füüsiliselt. "Ta kannatab ärevuse all ja on palju kehakaalu kaotanud. Teda piinatakse igal võimalik moel," rääkis Shipton.
Mullu ütles ka ÜRO piinamise ja ebaloomuliku karistamise eriraportöör Nils Melzer, et mõistab Assange'i vnagistamise hukka. Tema sõnul ahistatakse Assange'i vanglas "tahtlikult, koordineeritult ja jätkuvalt".
"20 aasta jooksul, mil ma olen töötanud sõja, vägivalla ja poliitilise tagakiusamise ohvritega, pole ma eales näinud demokraatlikke riike koostöös isoleerimas, demoniseerimas ja ahistamas üht isikut nii pika aja vältel ja hoolides nii vähe inimväärikusest ja õigusriigist. Assange'i kollektiivne tagakiusamine peab kohe lõppema," sõnas raportöör.
USA valitsus teatas koheselt otsuse edasikaebamisest. Sealsed prokurörid on Assange'i vastu esitanud kokku 17 spionaažisüüdistust ja ühe süüdistuse arvuti väärkasutamises. Süüdistuste taga on fakt, et Wikileaks avaldas kümnendi eest lekkinud dokumendid, mis paljastasid USA skandaalse sõjalise ja diplomaatilise tegevuse Iraagis ja Afganistanis.
Assange'i advokaatide sõnul avaldas mees dokumendid ajakirjanikuna ja teda kaitseb seetõttu USA põhiseadusse esimene muudatus, mis kehtestab sõnavabaduse.
Toimetas Jaanus Vogelberg