2021. aastal käivitatud ambitsioonikas programm, mille alusel Austraalia merevägi peaks liituma Ühendkuningriigi ja USA tehnoloogiapartnerina tuumaallveelaevu omavate riikide klubiga on sattunud kahtluse alla.
2021. aastal sõlmisid Austraalia, Ühendkuningriik ning Ameerika Ühendriigid AUKUS nime kandva sõjalise pakti, mille deklaratiivseks eesmärgiks on "vaba ja avatud India Ookeani ja Vaikse ookeani regiooni tagamine".
Pakti sisuks on koostöö arendamine sõjatehnoloogia sfääris koos ühiste sõjaliste õppuste ning väljaõppeprogrammidega. Projekti ambitsioonikaimaks komponendiks peaks saama Austraalia liitumine tuumaallveelaevu omavate riikide klubiga, mille sisuliseks (kuigi mitte avalikult deklareeritud) eesmärgiks on Hiina Rahvavabariigi ohjamine Vaikse ookeani ja India ookeani regioonis.
Tänaseks on programm sattunud aga küsimärgi alla pärast USA kongressi uurimusteenistuse (CRS) poolt hiljuti avaldatud raporteid, mis näitavad tuumaallveelaevade jagamise programmi problemaatilist teostatavust ühelt poolt seoses USA ja Ühendkuningriigi kasvava tõrksusega jagada militaarotstarbelist tuumatehnoloogiat ning teiselt poolt tulenevalt Austraalia soovimatusest liituda USA ja ÜK tsiviilotstrabelise tuumatehnoloogia arendamise projektiga.
Algselt nägi AUKUS programm ette, et Austraalia ehitab Ühendkuningriigiga koostöös viis tuumaallveelaeva ning tellib täiendavad kolm Virginia klassi tuumaallveelaeva USAst. Tänaseks on aga USA allveelaevatootmine jõudnud langevate tootmisvõimsuste ning hüppeliselt kasvavate kulude tõttu punkti, kus allveelaevade konstrueerimine Austraalia tarbeks võib osutuda võimatuks.
USA kongressi uurimisteenistus on pakkunud alternatiivina välja võimalust, kus Austraalia mereväebaase hakkavad tulevikus kasutama Ühendriikide endi tuumaallveelaevad. Samuti on kaalumisel Austraalia relvastamine uute B-21 tüüpi vargpommitajatega, mis võimaldaks Austraalial rünnata teoreetiliselt sihtmärke nii Hiinas kui kogu Okeaania regioonis.
Kuigi AUKUS-e sõjaline pakt ning selle tuumaallveelaevade jagamise programm on formaalselt jätkuvalt jõus, on üha ebakindlam, kas ametisse asunud Trumpi administratsioonil on soovi järjekordse uue sõjalise telje arendamisega jätkata.
Toimetas Adrian Bachmann