Euroliidu käsul külmutas Euroclear 220 miljardi euro väärtuses Venemaa Keskpanga varasid. Viimane kaebas Eurocleari Moskvas kohtusse ja 15. mail langes kohtuotsus Venemaa keskpanga kasuks ning arvelduskoda peab hüvitama Keskpangale tekitatud kahju.
Euroclear andis omakorda Venemaa Keskpanga Belgia tsiviilkohtusse nõudes Moskva arbitaažikohtu otsuse rakendamise peatamist, mille kohaselt peaks arvelduskoda maksma Venemaale külmutatud varade ulatuses kahjutasu. Eurocleari sõnul puudub Moskva kohtul Euroopa Liidus õiguspädevus, vahendab Reuters.
Eurocleari sõnul oli see sunnitud külmutama Venemaa keskpanga varad, kuna seda nõuab Euroopa Liit.
Eurocleari üle on õiguspädevus selle esindajate sõnul ainult Belgia kohtutel.
Moskva kohtu otsuse kohaselt peaks Euroclear koheselt hakkama kahjusid Venemaa Keskpangale kinni maksma.
Venemaa Keskpank on Belgia kohtuasjast teadlik ja koostab hetkel kaitsestrateegiat ning -taktikat.
Venemaa kohtutel puudub Euroopa Liidus õiguspädevus ja Moskva kohtu otsusel on Liidu kaastekstis rohkem sümboolne kui praktiline väärtus.
Samas võib Venemaa Keskpank nõuda otsuse täitmist teistes õigusruumides, kus asuvad Eurocleari halduses olevad varad ja mis on Venemaa suhtes märksa sõbralikumalt meelestatud. Nagu näiteks Hiina Rahvavabariigis, Araabia Ühendemiraatides ja Kasahstanis.
Eurocleari kõneisik Jorgen Muylaert tunnistab, et Venemaa Keskpank on juba pöördunud nende poole ähvardusega, et hakkab kahjutasu välja nõudma teistes õigusruumides väljaspool Liitu.
Venemaal on varasid välismaal ligikaudu 300 miljardi euro väärtuses, millest ⅔ asuvad Euroopa Liidus.
Venemaa Keskpank andis Eurocleari kohtuse 2025. aasta detsembris kui mõned Liidu tipppoliitikud hakkasid veeretama mõtet, et Venemaa külmutatud varad võiks anda ära sõjapidamiseks Ukrainale. Moskva arbitaažikohus langetas otsuse Keskpanga kasuks 15. mail.
Toimetas Karol Kallas