Presidendivalimiste võitjaks kuulutatud Alexander Van der Bellen (vasakul) ja Vabaduspartei kandidaat Norbert Hofer. Foto: Leonhard Foeger, Reuters/Scanpix

Austria põhiseaduskohus rahuldas 1. juulil Vabaduspartei kaebuse ja tühistas arvukate protseduuriliste rikkumiste tõttu mais toimunud presidendivalimiste tulemused. Kuna valimiste esimest vooru ei vaidlustatud, siis korraldatakse uued valimised kahe teise vooru jõudnud kandidaadi vahel.

Vabaduspartei kaebuse kohaselt esines protseduurilisi rikkumisi tervelt 94-s valimispiirkonnas 117-st.

22. mai presidendivalimiste teises voorus sai napi võidu roheliste erakonna esindaja Alexander Van der Bellen, kelle poolt anti 50,3 protsenti häältest Vabaduspartei kandidaadi Norbert Hoferi 49,7 protsendi vastu.

Kuigi Hofer juhtis lävepakuküsitluste andmetel 50,1 protsendiga Van der Belleni 49,9 protsendi vastu, said otsustavaks posti teel antud hääled, mida oli pea 900 000 ehk 14 protsenti Austria 6,4 miljonist hääleõiguslikust inimesest. Van der Bellen võitis Hoferit kõigest ligi 31 000 häälega.

Euroopa põhivoolu poliitikud võtsid uudise vasakpoolsete vaadetega Van der Belleni võidust vastu kergendustundega, sest peeti oluliseks vältida esimese “paremäärmuslasest” riigipea võimuletulekut Euroopas.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves saatis Van der Bellenile õnnitluse, milles rõhutas Euroopa liidrite koostööd: “Soovin Teile südamest õnne ning jõudu. Astute ametisse ajal, mil meie ühine Euroopa kodu seisab paljude väljakutsete ees, mida saab edukalt lahendada ainult kõikide Euroopa riikide liidrite kindlas koostöös.”

Väidetavalt ei ole Austria ühiskond olnud pärast Teist maailmasõda kunagi nii lõhestunud kui praegu ja teistsugune kohtuotsus oleks sisepoliitilist olukorda veelgi pingestanud.

Nüüd avaneb Hoferil uus šanss presidendiks saada, sest uued valimised teise vooru jõudnud kandidaatide vahel toimuvad septembris või oktoobris.

Austria Vabaduspartei liider Heinz-Christian Strache (vasakul) koos Norbert Hoferiga. Foto: Leonhard Foeger, Reuters/Scanpix
Austria Vabaduspartei liider Heinz-Christian Strache (vasakul) koos Norbert Hoferiga. Foto: Leonhard Foeger, Reuters/Scanpix

Kas Austria valib euroskeptilise kursi?

Norbert Hofer on öelnud, et kui Euroopa Liit ei naase oma algse rolli juurde majandus- ja kaubandusliiduna, vaid liigub edasi mööda tsentraliseerimise teed, tuleb aasta jooksul Austrias läbi viia referendum EL-i kuulumise küsimuses. Hoferi sõnul toimis EL-i algne funktsioon väga hästi, kuni otsustati edasi minna poliitilise liiduga.

Pärast Brexitit ehk Ühendkuningriigi valijate poolt langetatud otsust Euroopa Liidust välja astuda on üha enam küsitud, millised Euroopa riigid võivad brittide eeskuju järgida.

Referendumi EL-i kuulumise küsimuses sooviksid läbi viia näiteks nii Marine Le Peni juhitud Rahvusrinne Prantsusmaal kui Geert Wildersi Vabaduspartei Hollandis. Ka Tšehhi president Miloš Zeman, kes ise pooldab EL-i jäämist, leiab, et selles küsimuses tuleb korraldada referendum.

“Kõige suurema tõenäosusega võib tõsine diskussioon Euroopa Liidus olemise üle tõusta Austrias, kes on samuti olnud juba ajalooliselt suhteliselt Euroopa Liidu skeptiline,” arvab Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar.

Euroopa sotsiaaluuringu andmeil oli 2015. aasta algul usaldus Euroopa Parlamendi suhtes kõige väiksem just Austrias, mille elanikest koguni 50,8 protsenti ei usaldanud seda institutsiooni. Britid järgnesid austerlastele 44,4 protsendiga.