Kolumn: miks on kohtulik aktivism kurjast?
Kui kohtuvõim hakkab omaalgatuslikult ühiskonda "paremaks muutma", siis on tegemist omavoli, demokraatliku võimu usurpeerimise ja demokraatia õõnestamisega.
Kui kohtuvõim hakkab omaalgatuslikult ühiskonda "paremaks muutma", siis on tegemist omavoli, demokraatliku võimu usurpeerimise ja demokraatia õõnestamisega.
On nördimapanev, et president Kersti Kaljulaid on asunud kaitsma kohtunikke, kes on päevselgelt ületanud oma volitusi, rikkunud võimude lahususe printsiipi ja moraalses mõttes sülitanud näkku tervele ühiskonnale, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri ja lisab: need kohtunikud pannakse selle eest vastutama.
Pahemliberaalid moonutavad vabaduse enesekeskse individualismi türanniaks.
"Kas Kremli karvase käe nägemine seoses mõne Eestis tegutseva nn rahvusliku alternatiivväljaandega on liiga paranoiline?
Ärgem laskem endid uinutada.
Kui kirik tahab oma sõnumi inimesteni viia, peab jutt olema selge ja konkreetne.
On kõnekas, kuidas sotsiaalse ja soolise õigluse eest maruliselt võitlevad vasakliberaalsed tegelinskid on valmis tegema kummardust ühele usundile, mis esindab diametraalselt vastupidist väärtussüsteemi.
Kui öeldakse, et liberaalne maailmakord on Eesti huvides ja et sellele pole alternatiivi, siis tuleb küsida, mida see "liberaalne maailmakord" koos oma "väärtustega" on viimase veerand sajandi jooksul meie riigile ja rahvale teinud, kirjutab Veiko Vihuri.
Sellal kui sotsioloogid ja politoloogid üritavad sõnastada tuumkonflikti, elavad polariseerivad ja kirglikke debatte tekitavad poliitilised teemad ühiskonnas oma elu.
Üks tont käib ringi mööda maailma.