Neue Züricher Zeitung (NZZ) kirjutas käesoleval nädalal, et sai kahelt sõltumatult allikalt infot selle kohta, et Biden pakkus Venemaale rahu eest 20% Ukraina territooriumist.
NZZ vestles kahe Saksa mõjuka välispoliitikuga, kellest üks kuulub koalitsiooni ja teine opositsiooni. Mõlemad allikad palusid anonüümsust, kuna info, mida nad teineteisest sõltumata ajakirjanikule rääkisid, on üsna plahvatusohtlik. Info järgi andis USA president Joe Biden jaanuari keskel CIA juhile William Burnsile ülesande rääkida Moskvaga ja Kiieviga läbi rahutehingus.
Kiievile tehtud pakkumine oli järgmine – rahu territooriumi vastu, Moskvale aga – territoorium rahu vastu. Territooriumi all pidas USA silmas 20% Ukraina territooriumist ehk ca Donbassi suurust ala.
Ukraina lükkas pakkumise tagasi, kuna nad ei ole valmis territooriumist loobuma. Ka Moskva ei võtnud ettepanekut vastu, kuna nad on kindlad, et võidavad sõja.
Bideni eesmärk ettepaneku tegemisel oli pikaaegse sõja vältimine ja sellest ka valmidus, et Ukraina loobub osast oma maast. Kusjuures Biden ei ole oma ideega üksi. USA üks tuntumaid mõttekodasid Rand Corporation avaldas samuti seisukoha, et „pika sõja vältimine on USA jaoks kõrgema prioriteediga" kui see, et Ukraina „kontrolliks kogu oma territooriumi".
Lekkinud info viitab lõhele USA poliitikute seas Ukraina küsimuses. Üks tiib, mida esindavad USA presidendi julgeolekunõunik Jake Sullivan ja CIA juht Burns, soovib pikka sõda vältida ja leida kompromisse. Teine tiib, mida esindavad välisminister Anthony Blinken ja kaitseminister Lloyd Austin aga soovivad Ukrainat sõjaliselt massiivselt toetada ja sellega ka Venemaale koht kätte näidata.
Ukrainale tankide tarnimise otsus tuli USA ja ka Saksamaa poolt pärast seda, kui Kiiev ja Moskva rahuettepaneku tagasi lükkasid.
Valge Maja julgeolekunõukogu kõneisik Sean Davett sõnas meediakanalile Newsweek, et Šveitsi ajalehe info „ei ole täpne", kuid ei lükanud seda täielikult ka ümber. CIA kommentaar info kohta oli sama.
Toimetas René Allik