Põhiseaduskomisjoni 7. märtsil toimunud avalikul istungil, mille teemaks oli Venemaa varade Ukraina kasuks konfiskeerimine, esitati komisjoni liikmete poolt ekspert Bill Browderile mõned küsimused.
Anti Poolamets uuris Browderilt, et kui Eesti langetab Venemaa varade konfiskeerimise otsuse, mille puhul on juttu 60–70 miljonist eurost, siis on oht, et Venemaa astub sarnaseid samme Eesti suhtes. Kui suur see oht võiks olla?
Bill Browder: Poolametsa küsimusele vastates tunnistas Browderi sõnul on Venemaa vastulöögi võimalus esimesele selle varade konfiskeeriale "väga reaalne". Mis on põhjus, miks ükski riik ei taha seda teha iseseisvalt, vaid soovitakse selline samm astuda kollektiivselt.
Ta arvas, et Eesti saatkonda Moskvas konfiskeerima ei hakata, sest "siis pääseks põrgu lahti", kuid sihikule võetakse ilmselt Eesti ettevõtete varad.
Browderi sõnul peab Eesti Venemaa varade konfiskeerimise seaduse vastu võtma, sest Eestil on väga palju kaotada, näiteks iseseisvus. "Kui Venemaa sõda Ukrainas osutub edukaks, see võidab selle, siis Eestit rünnatakse järgmisena," teab rahandusekspert. Vahe, kas Eesti võtab Venemaa varade konfiskeerimise seaduse vastu või mitte, seisneb selles, kas Eesti riik sureb välja või ei sure.
Varro Vooglaid esitas Browderile küsimuse, mis lühendatult kõlab: miks peab Venemaa varasid hakkama esimesena konfiskeerima Eesti, mitte ei tee seda mõni suurriik, nagu näiteks Ühendkuningriik, USA või Prantsusmaa, millel on palju parem positsioon oma huvide kaitsmiseks kui Venemaa piiri ääres asuval väikesel Eestil?
Browder alustas vastust kaasa tundmise ja mõistmisega, kuidas Venemaa "hingab Eestile kuklasse". Ta väitis seejärel, et "kõrged Venemaa poliitikud arutavad, kuidas iseseisvus Eestilt ära võtta". Seejärel väitis endine Venemaa naftamagnaat Browder, et "Eestil pole selle sõja eest võimalik põgeneda".
Browderi sõnul saaks Eesti Venemaa varade konfiskeerimisega "ülemaailmselt" väga palju muuta. Euroopa Liit, Ühendkuningriik ja USA ei hakka "enne teisi" neid samme astuma, nad teevad seda üheskoos. USA ei taha näiteks dollarit ohtu seada, kui see peaks enne euroala Venemaa varasid hakkama konfiskeerima. EL ei taha omakorda enne naelsterlingit seada ohtu eurot. Kui Eesti seda esimesena teeb, siis suurendab see aktivisti väitel kindlasti võimalust, et teised riigid teevad samuti ning kiiremini kui muidu.
Kui Ukraina saab omale 300 miljardit dollarit Venemaalastelt kofiskeeritud varasid, siis võimalus, et Venemaa tungib Eestisse, väheneb.
Tehes Eestist "arutelude keskpunkti", on see palju tõenäolisem, et Ukraina saab 300 miljardit dollarit [Venemaa varade väärtus, mille lääneriigid Ukraina sõja alguses "külmutasid"] ja Venemaa Eesti ründamise tõenäosus langeb.
Andres Sutt leidis, et Venemaa osa maailma majanduses ei peaks rääkima suuremaks kui see on ehk see on alla kahe protsendi. Ta küsis, mis on põhjused, miks Venemaa varade kasutamine ei lõhu rahvusvahelist rahandussüsteemi?
Browder, vastates reformierakondlase Suti küsimusele kinnitas, et reparatsioonide maksmine peale sõda on normaalne ja levinud rahvusvaheline praktika. Erakordne on Eesti konfiskeerimise seaduse puhul ainult aeg, et reparatsioone hakatakse sisse kasseerima enne sõja lõppu.
Saõjakahjude hüvitamine just nüüd on tähtis, sest võidakse oodata sõja lõppu, mis ei lõpegi või lõpeb Ukraina jaoks halvasti.
Maailmapanga hinnangul on Ukraina poole sõjas saadud kahjud tänaseni suurusjärgus 486 miljardit dollarit. Paljud hinnangud küündivad märksa kõrgemale. Browderi sõnul peab ka mõtlema moraalile. Selle asemel, et Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide maksumaksjad maksavad Ukraina ülesehitamise eest, peaks seda hoopis tegema Vladimir Putin.
Miks Putini [Venemaa] raha õiguslik kaitse on tähtsam kui ülejäänud maailma maksumaksjate rahalised õigused, kes toetavad Ukrainat? Putin on teinud suurt kahju ja nüüd on ainult küsimus, kuidas [Venemaa] raha kokku koguda just siin ja just praegu. Browderi sõnul ei ähvarda Venemaalt raha ära võttes kedagi seadusest tulenev vastutus ja küsimus on ainult mehhaanikas, kuidas seda teha.
Toimetas Karol Kallas