Eesti valitsus vaagib väidetavalt tõsimeeli Eesti sõdurite Ukrainasse saatmise kava. Eestlased läheksid Lääne-Ukrainasse ja võtaksid üle Ukraina sõjaväe tagala tegevused ning Ukraina valitsus saaks oma sõdurid rindele saata.
Uudist vahendab maailma kaitsejõudude tegemistest kirjutav uudisteportaal Breaking Defence, mille ajakirjanikule rääkis Eesti sõdurite Ukrainasse saatmise juttu president Alar Karise julgeolekunõunik Madis Roll.
Rolli sõnul analüüsib Eesti valitsus hetkel sellise käigu tagajärgi ja kuigi Eesti eelistaks saata oma sõdurid Ukrainasse täielise NATO missiooni raames – "et näidata laiemalt ühendatud jõudu ja otsustavust" – siis pole välistatud, et Eesti teeb seda piiratuma koalitsiooni raames.
"Arutelud käivad," rääkis julgeolekunõunik 10. mail. "Me peaksime kaaluma kõiki võimalusi. Me ei tohiks piirata oma meeli asjadega, mida me teha saame [tohime?]."
Roll rõhutas, et "pole võimatu", et riigid, mis hetkel on sõdurite Ukrainasse saatmise vastu, muudavad "aja jooksul" oma meelt.
Eesti kaitsejõudude juhataja Martin Herem rääkis Breaking Defence'ile maikuu alguses, et Eesti sõdurite Ukraina tagalatöödele, nagu meditsiiniteenistus, logistika ja õhukaitse, saatmise teemal on sõjaväes peetud aru mitu kuud, kuid sellistele aruteludele tehti lõpp, kui teemast sai "avaliku arvamuse piksevarras".
Herem mõtles "piksevarda" all ilmselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni üleskutset, et lääneriigid võiksid saata oma väed Ukrainale appi ja selle peale avalikkuses puhkenud arutelu.
Tuntud lastefotograaf ja riigikogu ning selle välisasjade komisjoni liige Marko Mihkelson rääkis varem Breaking Defence'ile, et Euroopa riigid "peavad hakkama mõtlema Ukrainat abistada soovivate riikide koalitsioonile" (coalition of the willing), mille tulemuseks oleks otsesem abi Ukrainale ja võimalusel isegi Euroopa riikide vägede Ukraina rindele saatmine.
Reformierakonna poliitik Mihkelson kohtus 2022. aasta veebruari alguses, mõni nädal enne Ukraina sõja algust, Moskvas Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Leonid Slutski ja mitmete teiste oluliste "orkide" ühiskonnategelastega.
Vägede Ukrainasse saatmine on NATO riike lõhestav teema. Kui iga NATO riik võib üksikult oma väed Ukrainasse viia, kui see leiab, et seda on riigi julgeoleku huvides vaja, siis paljud NATO liikmesriikide juhid arvavad, et sellisest käigust oleks rohkem kahju kui kasu. Viimaste riikide hulgas paistavad eriti silma Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. USA on küll suurim Ukraina sõjavalla toetaja, kuid see on vähemalt senini kindlal seisukohal, et ametlikult ühtegi sõjaväelast Ukrainasse ei saadeta.
Vägede Ukrainasse saatmise osas on ametlikult välistaval seisukohal ka Ühendkuningriik, kuigi selle sõdurid aitavad ukrainlastel väidetavalt rakette sihtida.
Leedu peaminister Ingrida Šimonytė rääkis hiljuti Financial Timesile, et tema hinnangul võiks saata Leedu sõdurid Ukrainasse sõdureid välja õpetama. Šimonytė sõnul näeb Venemaa seda ilmselt konflikti laienemisena, kuid lisas: "Kui me mõtleksime ainult selle peale, milline oleks Venemaa vastus, siis me ei saaks saata Ukrainasse mitte midagi. Iga nädal igal sekundil räägib keegi, kuidas Venemaa hakkab kedagi kohe tuumapommitama."
Šimonytė kinnitusel pole Ukraina seni Leedult sõdurite näol abi palunud.
Toimetas Karol Kallas