Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans kõneleb Brüsseli peakorteris Poola küsimusest. Foto: Scanpix

Euroopa Komisjon teatas täna otsusest käivitada Euroopa Liidu lepingu artiklist 7 tulenev menetlus, et kehtestada Poola suhtes sanktsioonid, mille osaks võib olla ka hääleõiguse äravõtmine, vahendab Politico.

Otsuse sanktsioonide määramise protseduuri algatamise kohta tegi Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans täna Brüsselis toimunud pressikonverentsil.

Euroopa Komisjoni teatel on tegu EL-i vastusega reformidele, mis komisjoni väitel kahjustavad Poola kohtute sõltumatust.

Timmermansi sõnul langetas komisjon otsuse “raske südamega”, lisades samas, et “faktid ei jätnud meile muud võimalust.”

Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans. Foto: Scanpix

Vastuseks komisjoni otsusele teatas Poola peaminister Mateusz Morawiecki oma riigi positsioone kaitstes, et kõnealused reformid olid “väga vajalikud” moderniseerimaks Poola õigussüsteemi ja juurima välja kommunismiaja jäänukeid.

“Poola austab õigusriigi põhimõtet sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega,” toonitas Morawiecki Twitteri vahendusel. Ta lisas, et “Brüsseli ja Varssavi dialoog peab olema avatud ja aus”, ning avaldas arvamust, et Poola riiklik suveräänsus ja ühendatud Euroopa idee on omavahel ühitatavad.

Ka Poola välisministeerium nimetas komisjoni otsust poliitiliseks ja lisas, et see õõnestab Brüsseli ja Varssavi vastastikust usaldust.

Poola justiitsminister Zbigniew Ziobro seisukoht oli sirgjoonelisem.

“Ainuke muutus, mille komisjoni otsus endaga kaasa toob, on see, et nüüd peame veelgi rohkem pühenduma algatatud protsesside lõpuleviimisele. See on vajalik, et Poolat austataks ning just selle peab õigusriigi põhimõte meile tagama.”

Timmermansi sõnul on Poolas valitseva Õigluse ja Õiguse partei poolt ellu viidud reformid kahjustanud võimude lahususe põhimõtet.

Poola president Andrzej Duda. Foto: Scanpix

Poola president Andrzej Duda eitas aga niisugust väidet ja kinnitas, et kavatseb Brüsseli survest hoolimata allkirjastada parlamendi poolt vastu võetud seaduse, millega alandataks ülemkohtu kohtunike pensionile minemise iga.

Euroopa Liidu lepingu artikliga 7 ettenähtud protsessi nimetatakse mõnikord ka “tuumalahenduseks”, kuna see võib viia kõige tõsisemate tagajärgedeni, mille Brüsseli keskvõim saab liikmesriigile määrata – hääleõiguse minetamiseni Euroopa Liidu organites.

Kui ka teised Euroopa Liidu institutsioonid väljendavad komisjoni otsusele toetust ning kui Varssavi ja Brüsseli vahel ei teki teineteisemõistmist, siis jõuab protsess hääletuseni, kus liikmesriigid peavad otsustama, kas piirata Poola hääleõigust või mitte.

Tõenäosus, et protsess päädib Poola hääleõiguse peatamisega, on siiski väike, kuna seda peaks pooldama kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Samas on Ungari juba teatanud, et ei toeta komisjoni ambitsioone ning paneb sellisele otsusele veto. Ungari peaministri Viktor Orbáni sõnul on komisjoni otsus Poola suhtes artikli 7 käivitamise kohta enneolematu ja jahmatav.

Talle sekundeeris Ungari asepeaminister Zsolt Semjén, öeldes, et Brüsseli otsus rikub tõsiselt Poola suveräänsust: “Ungari astub sammu vastu igal tasandil ja kaitseb Poolat ebaõiglase poliitilise protseduuri eest. Brüsseli surve suveräänsetele liikmesriikidele ja demokraatlikult valitud valitsuste meelevaldne karistamine on vastuvõetamatu.”

Vaatlejate hinnangul võib Brüsseli poolne survestamine vaid elavdada niigi Poolas üha enam pead tõstvat liikumist Euroopa Liidust väljaastumiseks.

Poola uus peaminister unistab kristluse taassünnist Euroopas

Euroopa Parlament hääletas Poola-vastaste sanktsioonide poolt

Poola president: Euroopa rahvaid ei tohi sundida tegutsema omaenda huvide vastu