Burka kandmise keeld Prantsusmaal: viis aastat hiljem

Viis aastat pärast niinimetatud burkakeelu jõustumist ehk nägu varjavate riietusesemete kandmise keelustamist Prantsusmaal lähevad arvamused selle otstarbekuse üle endiselt lahku.

Burkakeeld kätkeb endas kahte põhimõttelist konflikti. Ühelt poolt on tegemist olukorraga, kus iga inimese vaba eneseteostamise õigust tunnustav rangelt ilmalik riik piirab taolist keeldu kehtestades teatud usugrupi naissoost liikmete vabadust järgida oma usulis-kultuurilisi kombeid. Teisalt aga on tegemist teisest religioonist pärit tavade sissetoomisega kristliku kultuuritaustaga sekulaarsele maale, milles võib näha nii usulist vastandumist enamusele kui naiste õiguste allasurumist.

President Nicolas Sarkozy ametiajal vastu võetud seadust põhjendati avaliku ruumi turvalisuse tagamise huvidega. Avaliku arvamuse küsitlused on näidanud prantslaste toetust burkakeelule.

Sotsioloogi ja filmitegija Agnès De Féo arvates on burka kandmise keeld täielikult läbi kukkunud, kuna see on ühelt poolt suurendanud ühiskonnas vaenu islami suhtes ja teiselt poolt andnud radikaalsetele moslemitele veelgi rohkem põhjust Prantsuse riigi vastu olla. De Féo arvates ei kujutanud need 2000 naist, kes enne 2010. aastat Prantsusmaal niqabi kandsid, reaalset ohtu ei Prantsuse riigile ega kultuurile.

Agnès De Féo kurdab, et tänu burkakeelule on hakatud näokatet kandvaid mosleminaisi rohkem solvama ning mida rohkem neid solvatakse, seda enam tunnevad nad end ühiskonnast väljatõugatuna. Möödunud aasta maikuus teatas Prantsuse valitsus, et Lähis-Ida islamivõitlejatega on ühinenud 137 Prantsusmaalt pärit naist, nende seas 45 teismelist.

Statistika räägib, et burkakeelu jõustumisest alates on politsei sekkunud 1623-l juhul ja määranud 1546-l korral 150-eurose trahvi. Näokatte kandmise eest on karistatud 908 naist, mis tähendab, et mitmel juhul on üks ja sama isik saanud korduvalt karistada. Näiteks üht naist on trahvitud koguni kolmekümne kolmel korral ja viit naist neljateistkümnel korral.

Trahvimiste arv ilmutab tõusutrendi: kui 2011. aastal määrati trahv 234-l korral, siis 2014. aastal 397-l korral. Paljud niqabi-kandjad on hiljuti islamiusku pöördunud ehk konvertiidid, kes teevad seda trotsist ja oma identiteedi näitamiseks.

“See on minu viis võidelda, öelda “ei” valitsusele, kes võttis minult vabaduse,” selgitas Leila-nimeline naine päevalehele Le Monde.

Erinevad moslemitest naiste peakatted
Erinevad moslemitest naiste peakatted

Eestis on burkakeeldu propageerinud IRL-i poliitikud eesotsas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknaga, kes ütles augustis väljaandele Postimees: “Reeglid tuleb kehtestada enne, kui hakkavad tekkima sarnased küsimused ja probleemid, mis on eri Euroopa riikides seoses kultuuriliste eripäradega tekkinud. Tagantjärele on nende teemade reguleerimine väga keeruline. Mis puudutab näokatete kandmist avalikus ruumis, on meie ühiskonnale omane, et inimesed on tuvastatavad.”

Tsahkna erakonnakaaslane Lauri Vahtre aga küsis, kas inimõigusi austav ühiskond peab inimõiguste austamise nimel lubama enda sisse tekkida inimõigusi mitte austaval mikroühiskonnal, ja põhjendas ennetavat burkakeeldu vajadusega kaitsta Eesti kultuuriruumi: “Eestil ja kogu Euroopal on valida: kas üritame säilitada oma kultuurikeskkonda või anname normilooja positsiooni vääritimõistetud kristliku halastuse nimel käest.”

Loe burkakeelust Prantsusmaal lähemalt siit.

AITA OBJEKTIIVI MISSIOONIL JÄTKUDA!

Tee oma annetus kohe täna! Oluline on iga annetus, sõltumata summast!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA