E-valimised aitavad stagneerunud poliitilist süsteemi tsementeerida, leiab Robert Vill ja esitab valitsejatele üleskutse: usaldage oma rahvast! Olenemata sellest, kuidas rahvas võib otsustada, õppige demokraatiat ja õppige kaotamist, mis on demokraatliku ühiskonna alus!
Käesoleva aasta 18. aprilli Õhtulehes kirjutab Vabaerakonna liige Allar Viik e-valimistest ja kurdab, et e-valimiste ajaline kärpimine (lühendamine) ohustab Eesti demokraatiat. Väidan hoopis vastupidist.
Viigi argumendid ei kannata kriitikat, seepärast vaatan teemat laiemalt. Olematut Eesti demokraatiat ei ole võimalik enam kahjustada millegagi. Minu teada võitleb Vabaerakond Eesti poliitilise süsteemi reformimise eest (demokraatiapakett). Igal mehel on õigus oma arvamusele, kuid antud juhul on põhjendused e-valimiste kasuks paraku nõrgavõitu.
Rahvusvahelisest meediast võib lugeda, kui ohtlik värk on e-valimised. Natura ja teiste väljaannete, sealhulgas ka Scientific Americani veergudel võtavad sõna tuntud teadlased ja näitavad seda veenvalt. Sealjuures tuuakse esile Eesti, ja seda mitte kõige paremas, vaid hoopis halvemas mõttes. Meid hoiatatakse: see on mäng tulega, mis võib halvasti lõppeda. Meie teha on, kas võtame hoiatusi kuulda või jätkame samas vaimus, või juhtub nii, nagu tihti juhtub kevadel kulupõletamisega: tuli väljub kontrolli alt. Praktiliselt pole olemas täielikult töökindlat süsteemi, mis ei või rikki minna, ja mida keerulisemaks muutub süsteem, seda suurema kahju tekitab rike.
Prantsusmaal 23. aprillil 2017 toimunud presidendivalimiste esimene voor oli kirjalik. Osalusprotsent oli – esialgsetel andmetel – üle 80, kuigi järjekorrad valimisjaoskondadesse olid meeletud.
Hiljuti Hollandis toimunud valimised olid samuti kirjalikud, kuid kodanike aktiivsus oli palju kõrgem kui meil, paljukiidetud e-valimiste maal. Hollandis oli see 81%, meil umbes 60%. Tuletan meelde, et enne e-valimiste kehtestamist oli meie kodanike aktiivsus samas suurusjärgus või isegi kõrgem. Siit moraal: ärge hämage, e-valimiste fännid, mugavus ei mõjuta kodanike aktiivsust!
Põhjusi tuleb otsida olemasolevas valimis- ja koguni poliitsüsteemis. Kodanikud tunnetavad, et nende osalemine ei muuda midagi. Arvan, et e-valimised aitavad stagneerunud poliitilist süsteemi tsementeerida. Olen selle tsementeerimise vastu.
Saksamaa konstitutsioonikohus keelas e-valimised ära, meil aga samalaadne kohus lubab neid, kuigi see valimisviis ei ole ühetaoline, nagu põhiseadus meie valimiste kohta ütleb. Põhiseadus peaks olema üheselt mõistatav. Kui ta seda ei ole ja võimaldab erinevaid tõlgendusi, siis tuleb teha uus ja parem põhiseadus. Teine võimalus on panna vaieldavad ja ühiskonda lõhestavad teemad rahvahääletusele.
Minu sõnum meie valitsejatele on: usaldage oma rahvast! Olenemata sellest, kuidas rahvas võib otsustada, õppige demokraatiat ja õppige kaotamist, mis on demokraatliku ühiskonna alus!