"Möönan, et tegin teemaks oleva uuringu ja seotud TÜ lepingu kontekstis vigu, aga ma ei saa nõustuda, et tegin kurja – mille eest pöördumatult tühistada minu aastate pikkune töö Ülikoolis ja paljuski ka minu isiksus," kirjutab Raul Eamets kirjas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna kolleegidele. Eametsa vabastamiseks dekaani ametist on vaja TÜ sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu 2/3 toetust umbusaldusele.
Toome alljärgnevalt ära Eametsa kirja täismahus:
Head kolleegid,
kirjutan teile seoses viimasel nädalavahetusel lahvatanud skandaaliga seoses Pere Sihtkapitali kavandatud lastetuse uuringuga, mille läbiviimiseks sõlmisin Tartu Ülikooli sotsiaalvaldkonna dekaanina vastava koostöölepingu.
Sissejuhatuseks, mis iganes ei ole selle protsessi tulemused või järelmid – sooviksin kõigi kolleegide ees vabandada, et minu nimi ja tegevus on osutunud selle loo üheks tõrvatuimaks sõlmpunktiks ja paratamatult riivab see ka teid ja Tartu Ülikooli akadeemilist peret.
Me kõik aeg-ajalt eksime, teeme vigu või siis ei käitu parimal võimalikul moel (vähemalt tagantjärgi hinnates) – olgu selle põhjuseks kas kogemuse või teadmise puudus, kiirustamine, asjaolude mittekohane hindamine või lihtsalt ebasoodsad kokkusattumused. Veale antakse hinnang – näiteks hinde alandamisena, et juhtida tähelepanu tegemaks järgmine kord paremini. Vigadest ka õpitakse, eriti hea on õppida teiste vigadest.
Jah ma möönan, et tegin teemaks oleva uuringu ja seotud TÜ lepingu kontekstis vigu, aga ma ei saa nõustuda, et tegin kurja – mille eest pöördumatult tühistada minu aastate pikkune töö Ülikoolis ja paljuski ka minu isiksus. Aga just seda Tartu Ülikooli rektori esmaspäevane minu töölepingu erakorralise ülesütlemise teatis tähendab. Järgnemas on protsess või protseduur minu umbusaldamiseks TÜ sotsiaalvaldkonna dekaanina. Kas on need sammud ajendatud sügavast sisemisest õiglustundest, on see järeleandmine avalikkuse/meedia survele, katse päästa oma või Ülikooli renomeed vms – jäägu see teie otsustada.
Selleks, et mind vabastada dekaani ametist, on vaja SV nõukogu 2/3 toetust umbusaldusele. Minu esmaspäeval tehtud ettepanek, et ma astun dekaani ametist tagasi ning jätkan professorina ei olnud rektorile aktsepteeritav.
Seetõttu leian, et mul on õigus ja ka kohustus esitada selgituseks, aga ka enda kaitseks argumendid ja asjaolud, et teie, head nii kolleegid, ja ka avalikkus saaksid neid hinnata ning kui mitte muud, siis õppida. Olin sellest seni hoidunud, et mitte lõkkesse bensiini juurde valada ja lootes säästa Ülikooli liigsest rambivalgusse asetamisest.
Võtan aluseks ülikooli pressiteate mis oli väga karmi toonil esitatud, mis andis meediale ainult hoogu juurde minu ametialase sobivuse kommenteerimisel.
1. Peamine süüdistus minu vastu seisneb selles, et panin teadlikult toime toimingupiirangu rikkumise ehk sõlmisin lepingu sihtasutusega, mille nõukogusse ma kuulun. Vastab tõele väide, et küsisin enne lepingu sõlmimist nõu ülikooli juristilt. Küll aga ei vasta tõele, et jurist oleks andnud "selge vastuse" seda lepingut mitte sõlmida. Vastus oli, et lepingut ei tohiks sõlmida vaid juhul, kui koostöö Sihtkapitaliga ei oleks sisuline. Iseenesestki mõistetavalt oleks ülikooli koostöö Sihtkapitaliga olnud sisuline, sest lepingu järgi kuulusid andmed hiljem ülikoolile üleandmisele. Antud uuring oleks Tartu ülikoolile pakkunud väga head võimalust rahvastikuteemadega sisuliselt tegeleda. Variant oleks olnud ka et selline leping oleks tehtud Tallinna ülikooliga, siis oleks nemad saanud neid andmeid kasutada, aga Tartu ülikool mitte. Minu ainus motiiv lepingu Tartu ülikooli ja Pere sihtkapitali vahelise lepingu allakirjutamisel oli edendada Tartu ülikoolis rahvastikuteadust.
Toon siinkohal ära ka Tartu Ülikooli juristi Aliis Liini vastuse minu järelpärimisele:
"Me saaksime neid volitada küll, kui nad teeksid neid uuringuid kas meie tellimusel või meiega koostöös.
Aga kui ma seda kirja ja lepinguprojekti vaatan, (vabandust, ütlen otse välja) tundub mulle see koostöö fabritseerimisena eesmärgiga saada enda eesmärkide täitmiseks lihtsamini juurdepääs isikuandmetele.
Minu seisukoht on küll, et ülikool võiks neid enda nimel tegutsema volitada üksnes siis, kui meil on ka tegelik puutumus nende uuringutega. Selle koostöölepinguga me ju võtame kaudselt vastutuse kogu selle tegevuse eest, mida nad uuringute korraldamisel teevad. Kuni selleni välja, et kui ilmneb, et metoodika ei ole adekvaatne, siis peab ülikool selle eest aru andma.
Ühesõnaga – minu meelest peaks oleme nii, et me kas tegelikult teeme neid uuringuid koostöös nendega (ja siis anname neile ka küsitava volituse) või kui me seda ei taha teha, siis ei anna ka fake volitust."
Antud Aliis Liini e- kirja on ülikool hiljem nimetanud õiguslikuks hinnanguks. Mitte kordagi ei maininud jurist meie kirjavahetuses, et minu allkiri koostöölepingul oleks olnud mittekehtiv. Juristi kohus oleks olnud mind informeerida võimalikust toimingupiirangu rikkumisest. Õiguslikust hinnangust oleks pidanud see kindlasti nähtuma.
Sarnaste lepingute sõlmimine ei ole dekaani volituste ületamine. Dekaanil on õigus sõlmida ülikooli nimel koostöölepinguid partnerorganisatsiooniga oma pädevuse valdkonnas. Madala iibe põhjuste uurimise ja andmete saamise eesmärgil sõlmitud lepingud, et ülikool saaks neid teadustöös kasutada, on sotsiaalvaldkonna pädevus.
Lasteta naiste küsitluse näol oli tegelikult tegemist osaga suuremast uuringust, mille käigus viidi läbi ka lasterikaste naiste seas. Kolme ja enama lapsega naiste küsitlus oli saanud juba ka Tartu ülikooli eetikakomisjonilt loa, mistõttu polnud ei minul ega ka Pere Sihtkapitalil põhjust arvata, et leping Tartu ülikooliga oleks mittekehtiv. Miks alustas Sihtkapital järgmise küsitlusega enne eetikakomitee vastust ära ootamata, tuleks küsida nendelt. Võin vaid arvata, et kuna sama uuringu eelmine küsitlus oli juba ülikoolilt heakskiidu saanud, siis eeldasid nad seda ka järgmise etapi kohta.
Kokkuvõttes: ülikool kindlasti ei keelanud mul lepingu allakirjutamist, ta ei informeerinud mind ka võimalikust toimingupiirangu rikkumisest, kuigi tegin sellesisulise järelpärimise. Vale on ka väide, et sellise lepingu sõlmimine on dekaani volituste ületamine ja kindlasti ei vasta tõele ülikooli poolne väide, nagu oleksin ma lubanud kellelegi, et ma seda lepingut ei sõlmi.
2. Ülikool väidab, et tegemist on fiktiivse ja õigusvastase koostöölepinguga.
See ei vasta tõele. Minu nägemuses oli see selgelt koostöö leping. Ülikool teadis lepingust, mida tõestab ka fakt, et eetikanõukogu andis nõusoleku sama uuringu alla kuuluva lasterikaste perede küsitluse alustamiseks. Koostöölepingut nimetab ülikool õigusvastaseks, mis pole siiski korrektne. Lepingut sõlmides toimisin heas usus ja teadmises, et võin seda lepingut allkirjastada.
3. Rikkusin ülikooli dokumentide menetlemise korda. See vastab tõele ja tunnistan selles küsimuses omapoolset hooletust, sest unustasin korraldada lepingu registreerimise dokumendihalduse süsteemis.
Kokkuvõttes on meedia poolt algatatud selgelt ideoloogiline/poliitiline rünnak või ideoloogiline tühistamine kui soovite, mille tulemusena minu aastate pikkune töö ülikoolis alla vett lasti ja millega ülikool oma otsustes paraku kaasa läks. Olen alati tegutsenud Tartu ülikooli parimates huvides ja leian, et see karistus on ebaproportsionaalne. Seetõttu kavatsen ülikooli rektori otsuse vaidlustada ka vastavates instantsides.
Lõpetuseks tsitaat Eesti Teaduste akadeemia presidendilt prof Tarmo Soomerelt: "Kui me tahame, et Eesti riik jääks püsima, nii nagu see on öeldud põhiseaduse preambulis. Eesti riigi mõte on meie rahva, kultuuri ja keele püsimajäämine, siis me peame teadma, kus on need kännud, mis on meie püsimajäämise teel. Ja me peame teadma vahel vastust ka väga valusatele küsimustele."
Toimetas Martin Vaher