Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma tõstatas küsimuse, kas riigil on kohane nõuda kirikult või tema juhilt poliitilist seisukohavõttu, nagu oodati Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliidilt Eugenilt. Tema hinnangul läheb selline lähenemine vastuollu maailmavaate-, mõtte- ja usuvabadusega.
"Ma praegu intrigeerin natukene, aga küsimus on ju, kas riik võib sellist ultimaatumit esitada või riigi esindaja sellist ultimaatumit esitada sellises riigis nagu Eesti, kus meil riigikirikut ei ole," rääkis Viilma Vikerraadio saates "Uudis +".
Nii sise- kui ka justiitsministeerium ootasid 12. oktoobriks metropoliit Eugenilt selget Venemaa sõjategevuse hukkamõistmist Ukrainas, millega ta astuks vastu Vene õigeusukiriku juhile patriarh Kirillile, kes on sõda toetanud.
"Ma küll väga kahtlen, kas sellisel ultimatiivsel viisil suhtlemine on õige ja kõige parem. Ma praegu võib-olla natukene irriteerin, aga võib-olla on täpselt samasuguse ultimaatumi esitanud Putin Kirillile. Ja sellepärast Kirill teeb neid avaldusi, mida ta teeb," ütles peapiiskop Viilma.
Viilmaa sõnul kerkivad siin lisaks ka mitmed vabadusega seotud teemad: "Mis on saanud mitte ainult usuvabadusest, vaid ka mõttevabadusest või siis maailmavaate vabadusest? Ehk kust läheb täna see õiguslik piir?"
Peapiiskop ütles, et ühest küljest ta mõistab, miks riik selliseid ultimatiivseid nõudmisi esitab: "Riigil on vaja kindlust, et tegemist ei ole kiriku või isikuga, kes toetab seda sõda."
Teisalt pole aga ühtegi tõestust sellest, et Eugeni või MPEÕK oleks Eestile julgeolekurisk, tõdes Viilma. "Minister on ka ise kinnitanud, et tegelikult ei ole siiamaani ka julgeolekuorganid teinud ühtegi aruannet või esitanud ühtegi tõestust selle kohta, et Moskva patriarhaadile alluv Eesti õigeusu kirik oleks kuidagi julgeolekurisk. Ehk siis ühtegi sellist sammu pole siiamaani astutud, mis annaks alust seda arvata ja nüüd nõutakse teatud mõttes avaldust," rääkis ta.
Samuti tekib Viilma sõnul metropoliit Eugeni avalduse järgselt ka küsimus, kas ta tegi selle oma sisemisest veendumusest või lihtsalt selleks, et tema elamisluba ei tühistataks?
"Kui kaugele me siis selliste ultimaatumitega minna saame?" küsis Viilma. Tema sõnul meenutab selline lähenemine, kus oodatakse sisuliselt juba valmis sõnastusega avalduste allkirjastamist, ühte teist riiki ja riigikorda.
"Miks seda sellisel kujul peab tegema, seda enam, et kiriku sinod on väljendanud oma hukkamõistu sõjale ja andnud ka hinnangu, et nemad ei taha teha poliitilisi avaldusi, andes talle ka hinnangu, et need poliitilised avaldused, mida on teinud patriarh Kirill, ei ole see viis, kuidas Eestis tegutsev kirik toimib," rääkis Viilma.
"Mulle tundub, et see ei ole meie põhiseadusest lähtuvalt enam siis riik, kus riigikirikut ei ole, kui riik hakkab kirikutele ette kirjutama mitte seadusest tulenevalt, vaid lihtsalt hetke kontekstist tulenevaid seisukohti ja väljaütlemisi. Siis läheb see minu meelest maailmavaate- ja mõttevabaduse ja ka usuvabadusega vastuollu," ütles Viilma.
12. oktoobril saatis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni siseminister Lauri Läänemetsale ja justiitsminister Lea Danilson-Järgile kirja, milles distantseeris ennast patriarh Kirilli sõjaretoorikast.
Näiteks väljendas metropoliit üheselt, et ei jaga patriarh Kirilli seisukohta, et Ukraina sõjas hukkuvatele Vene sõduritele antakse kõik patud andeks. Samuti rõhutas ta, et on juba varasemalt mõistnud selle sõja hukka ja kutsunud üles sõjategevuse lõpetamisele.
Toimetas Martin Vaher